Kutseõppija saab põhikoolis käijaga samaväärse summa

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu sügisel seati Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli sööklas sisse elektrooniline süsteem: kui põhikooli lõpetanud õppija läheb sööma, peab ta kassas esitama kiibiga õpilaspileti ning arvutiprogramm registreerib piiksuga tema käigu. Pildil on toidujärjekorra moodustanud koka eriala kolmanda kursuse õpilased.
Tänavu sügisel seati Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli sööklas sisse elektrooniline süsteem: kui põhikooli lõpetanud õppija läheb sööma, peab ta kassas esitama kiibiga õpilaspileti ning arvutiprogramm registreerib piiksuga tema käigu. Pildil on toidujärjekorra moodustanud koka eriala kolmanda kursuse õpilased. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Piiks!» teeb Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli söökla kassas aparaat, kui sellele õpilaspiletit näidatakse. Märguanne tähendab, et noor on tasuta koolilõuna kätte saanud.

Kutsekoolides söövad tasuta lõunat kõik õppurid, kes on sinna asunud pärast põhikooli lõpetamist. «Nende lõunasöögi jaoks andis riik sel aastal 0.78 eurot õpilase kohta,» ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli pearaamatupidaja Liivi Komp.

Toidutoetus laekub kooli arvele koos ülejäänud eelarverahaga aasta algul.

Loobujate raha läheb teistele

Pearaamatupidaja selgitas, et kõik õpilased neile mõeldud raha ära ei kasuta ning kool võib selle võrra teiste lõunasöögi maksumust suurendada. Sööklas tehtud statistika näitab, et osa noori loobub lõunastamisest haiguse, puudumiste või muude põhjuste tõttu.

Et koolilõunaks antud raha tuleb kasutada just sel otstarbel, saabki kool järelejäävat summat kasutada teiste õpilaste hüvanguks.

«See tähendab, et käesoleva aasta lõpuni on meil koolilõuna hind 1.50 eurot,» kõneles Liivi Komp. «Selle piires saab söökla pakkuda odavat praadi. Näiteks täna oli meil ühepajatoit, kaks viilu leiba ja koolipiima toetuse eest jagatav klaas piima. Kallimaks toiduks, nagu šnitsel, sellest muidugi ei jätku.»

Mainitud summasse on arvutatud kõik kulutused, nii toiduainete maksumus, kokkade palgad kui söökla ülalpidamine.

«Kui saaksime lõunaks kasutada vaid 78 senti, peaks õpilane ise ülejäänu juurde maksma,» tõdes pearaamatupidaja. «Söökla on meil küll kooli oma, kuid peab ise oma asjadega toime tulema. Koolil ei oleks võimalust õpilaste pearahast lõunasöögile juurde maksta.»

Statistikat teeb elektroonika

Selle kohta, kui palju õpilasi lõunatoitu söömas käib, pidas varem arvestust eraldi inimene. Tänavu sügisel seati sisse aga elektrooniline süsteem: kui põhikooli lõpetanud õppija läheb sööma, peab ta kassas esitama kiibiga õpilaspileti ning arvutiprogramm registreerib piiksuga tema käigu. Samal päeval noor rohkem tasuta toitu küsida ei saa.

«Päeva lõpul on meil täpselt teada, mitu õpilast tasuta söömise võimalust kasutas,» selgitas Liivi Komp. Seesama statistika on õppeasutusele abiks, kui tuleb hakata kalkuleerima järgmise aasta toiduportsjoni suurust.

Tähelepanu väärib see, et kui õppur läheb praktikale, kantakse koolilõunaks mõeldud riigi toetus tema pangakontole.

«Koolilõuna rahast pakume ka tasuta hommikuputru,» lisas pearaamatupidaja. «Seda võimalust kasutab umbes kolmandik õpilastest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles