Homme möödub sada aastat Tuleviku asutamisest

1912. aasta 20. septembri «Sakalas» ilmunud kuulutus kutsus huvilisi Tuleviku spordiseltsi asutamiskoosolekule. Foto: Repro

Ühes enesest lugupidavas linnas peavad kõige muu kõrval olema teater, kõrgkool ning mainekas spordiklubi, soovitavalt jalgpalli oma.

Viljandi vastab neile tingimustele, kusjuures nimetatud kolmest kriteeriumist viimase täitis linn esimesena: 1912. aasta 23. septembril, niisiis homme sada aastat tagasi asutati siin spordiselts Tulevik, mille nimi on kujunenud kohaliku jalgpalli ja maadlusspordi sünonüümiks.

Viljandi esimene ametlik spordiorganisatsioon oli 1891. aastal loodud ning 1912. aastal vaikselt hääbunud Viljandi Jalgrattasõitjate Selts, mille liikmeskonna moodustasid peamiselt linna saksa soost kodanikud.

1891. aastal asutati Viljandis karskusselts Vabadus, mis asus aastast 1910 Tartu tänavas Ado Tõllassepa maja teisel korrusel, kus praegu tegutseb ööklubi City. Seal olid raamatukogu, lugemislaud, teemaja ja võõrastetoad ning tegutsesid segakoor, orkester ja näitetrupp.

1909. aastal hakati Vabaduses tegelema spordiga ning 1910. aastal asuti muude alade kõrval viljelema ka jalgpalli.

Sportlased puksiti karskusseltsist välja

1912. aasta märtsis tehti Vabaduse spordiosakonna peakoosolekul otsus asutada omaette spordiselts. Uue organisatsiooni nimeks sai Tulevik.

Põhjus, miks spordiring iseseisvus või õigemini karskusseltsist välja puksiti, oli alkohol. Nimelt kippusid sportlased seda (liig)tarvitama.

Peale selle olid spordisektsioonil maksmata kodukorras määratud maksud. Emaseltsiga oli suhtlus käinud juba mõnda aega peamiselt kirjade kaudu ning olnud ühepoolne, sest sportlased ei vaevunud pahatihti vastama. Eelmisel aastapeol olid kehakultuurlased esitanud emaseltsi kohta avalikult pilkelaule.

Tuleviku asutamiskoosolek peeti 23. septembril 1912 Eesti Põllumeeste Seltsi hoones (praegune Viljandi kesklinna kooli, endine maagümnaasiumi algklasside maja).

Selts päris Vabaduse spordiringi vara ning kuulutas kuu aega hiljem «Sakalas», et on ellu kutsutud «suure hulga koondamiseks», sest sport pole «mitte üksikute, vaid kõikide jaoks».

Asutamispäeval oli seltsil 13, sama aasta lõpul juba 59 liiget. Järgmisel talvel tõi organisatsioonile noori liikmeid juurde liuväli, mis avati Tallinna tänavast vasakule jääval Viljandi mõisa maal. Seal korraldati ilutulestikuga muusikaõhtuid.

1912. aasta detsembris pidas värske selts esimese peo, mille eeskavasse kuulusid kõned, muusika, turnimine, elavad pildid, näitemäng ja tants. Järgmisel aastal tuli Tulevikku üle palju Koidu seltsi spordiringi kehakultuurlasi ning 1913. aastal oli sel juba 153 liiget.

Spordialadest harrastati Tulevikus algusaastatel kerge- ja raskejõustiku ning jalgpalli kõrval ka vehklemist ja suusatamist. 1913. aastal õnnestus spordiseltsil saada harjutusväljakuks Viljandi mõisale kuuluv järveäärne koplipealne, mida praegu tunneme Viljandi linnastaadionina.

Sinna ehitati kuur spordiriistade ja rõivastumise tarbeks. Järve äärde püstitas selts hüppetorni ja silla, Pärnust osteti sõudepaat ja hulk väiksemaid paate.

1913. aasta sügisest üüris Tulevik Viljandi Põllumeeste Seltsi hoones kolme tuba. Seltsil olid oma laulukoor ja meeskvartett. Samal ajal tegutses Tuleviku juures näitering, mida võib tinglikult pidada üheks 1920. aastal asutatud Ugala eelkäijaks.

1914. aasta veebruaris korraldas Tulevik Viljandis Uuel tänaval suusajooksuvõistlused: start ja finiš olid Uue ja Uueveski tee ristmiku lähedal, pöördepunkt asus Kösti languse alguses. Sama aasta suvel korraldati seltsi eestvõttel lossimägedes ja vastsel staadionil Anton Õunapuu juhendatavad spordikursused. Liikmete arv kasvas üle 200.

Maailmasõda mõjus klubile laastavalt

Tuleviku tegevusele mõjus laastavalt Esimene maailmasõda, 1919. aastaks oli seltsi hingekirja jäänud kõigest 18 liiget. Kiratsemine jätkus 1926. aastani, mil tuli koguni kõne alla teise organisatsiooni, Viljandi spordiringiga ühinemine.

Et Tulevik polnud nõus oma nimest loobuma, jätkasid organisatsioonid tegutsemist eraldi, tekitades sellega suurt kahju eelkõige üleriigilistel võistlustel osalevate pallimänguvõistkondade löögivõimele.

Mõni aasta varem oli spordiringi jalgpallivõistkond saanud täiendust kohalike koolipoiste seast. Linna haridusosakond keelas õpilastel astuda Tuleviku liikmeks, sest seal tegeldi raskejõustikuga.

Nõukogude võim likvideeris spordiseltsi nagu teisedki «kodanlikud igandid» 1940. aasta augustis. Formaalselt ühines Tulevik töölisspordi seltsiga Võitlus. Tulevik taaselustati paariks kuuks Saksa aja lõpul, 1944. aasta mais.

Siinne jalgpalli esindusvõistkond on mänginud Tuleviku nime all alates 1993. aastast.

Ajaloolise spordiklubi õigusjärglasena asutati Viljandis 7. novembril 1997 sellenimeline jalgpalliklubi ning 9. detsembril 1997 ka maadlusklubi Tulevik.