/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2012/08/17/1276408t1h4541.jpg)
Kui Ugala kõige vahvam näitlejanna Luule Komissarov, sõpradele Lull, sai neljapäeval mängitud kõik oma rollid suvises lastelavastuses «Tuul pajuokstes», palus teatrijuht Hillar Sein ta stiilsesse kollasesse džiipi, millel lehvis lipp «Lull 70», ja sõidutas teatrimaja ette.
Oleg Titov kinkis nädal tagasi suurt sünnipäeva pidanud näitlejannale «Õnne 13» Laine baretist inspireeritud õnnemütsi, mille ta oli ühel hommikul valmis kudunud. Üllatunud ja pisarateni liigutatud sünnipäevalaps astus teatrikohviku suurest trepist üles, meeskolleegid kahel pool spaleeris austust avaldamas.
Teatepulk üle võetud
Kohvikus oli talle valmis pandud aujärg, mille ette hakkas voorima õnnitlejate rivi.
Ugala loominguline juht Margus Kasterpalu kandis ette lausa väikese poeemi. Teatriliidu poolt raamatut «Draamateatri kuus tippnäitlejannat» üle andes meenutas Jaak Allik Aino Talvit, Lisl Lindaud, Katrin Välbet ja Velda Otsust, kes olid praeguse vanema põlvkonna iidolid, ning lisas: «Nüüd on käes aeg, et Ita ja sina olete Eesti teatri grand old lady’d.» Austatav hüüatas seepeale ehtluulelikult: «Ah mine nüüd!»
«Püha jumal, poisid!» oli ta rõõmsalt üllatunud, kui lillede ja kingitusega jõudis kohale tema kauase koduteatri Noorsooteatri (praeguse Linnateatri) direktor Raivo Põldmaa koos Märt Keerutajaga Tallinnast Laialt tänavalt.
«Kas ma võiksin selle nüüd ära võtta? Hirmus palav on!» küsis sünnipäevalaps oma uuele mütsile osutades ja võttis selle seltskonna üksmeelse heakskiidu saatel peast, et ära kuulata kultuuriministri õnnitlustelegramm, näitlejate liidu tervitused, heade sõprade ja kolleegide soojad sõnad ning Viljandi linnapea õnnitlus.
Peo ametlik pool sai läbi.
Sünnipäevalapsest räägitakse ikka hästi, aga need kiidusõnad, mida kolleegid ja sõbrad Luule Komissarovi kohta ütlesid, tulid tõepoolest südamest.
Raivo Põldmaa meenutas tema hiilgerolle. ««Härra Amilcaris» oli tal väga uhke osa, ta mängis seal koos Aarne Ükskülaga. Luule oli ju Noorsooteatri esinäitlejanna, peaosad olid tema päralt. Ta on väga otsekohene, aus, sihikindel ja vitaalne — ideaalne näitleja. Truu oma koduteatrile.»
Ugala kauaaegne administraator Asta Selter ütles, et Luule on Ugala maja rõõmuratas. «Ta on tõesti andekas ja tore inimene, väga abivalmis. Mina ei olnud ju näitleja, vaid lihtsalt reatöötaja, aga tal jagus alati tähelepanu ka minu jaoks.»
Peeter Jürgens kinnitas, et nii head lavapartnerit pole tal rohkem olnudki. «Suurepärane inimene! Tal on kõigi sünnipäevad meeles, tuleb alati, väike kingitus näpus. Lõbus, lahke, heasüdamlik — mida veel tahta?»
Parima partnerina, kes teist näitlejat kuulab ja talle ka silma vaatab, iseloomustas Luule Komissarovit ka Anne Valge.
«Ükskõik, mida sa ütlesid, ta realiseeris selle kohe. Imekspandav, kui heas vormis ta on. Super!» meenutas «Väikese rahaga» lavastajadebüüdi teinud Tanel Ingi.
Triinu Meriste, Arvo Raimo ja Oleg Titov kinnitasid nagu ühest suust, et Luule Komissarov on teatrimajas see inimene, keda kõik armastavad. Titov ütles, et tema saaks hea meelega seitsekümmend vaid juhul, kui ta oleks sel ajal sama elurõõmus ja nooruslik nagu Luule.
Oma ammuse sõbranna ja praeguse naabrinaise, Ugalas pikka aega butafoori ametit pidanud Silvi Kardiga käib Luule Komissarov igal hommikul Paala järves ujumas — kuni sügav lumi on maas ja veetemperatuur alla nelja kraadi.
Isegi varesed teavad
Silvi Kard meenutas, kuidas nad kord järvest tulid ja kaks ligiduses olevat noormeest võtsid neid nähes tikksirge hoiaku. Üks tervitas: «Tere, Luule!», teine: «Tere, Laine!»
«Isegi varesed teavad, missugused on Lulli kalossid seal järve ääres, ning käivad just neid nokkimas ja ära viimas. Ta on ikka lõpmatult armas inimene. Minu mehega on nii, et kui ta Lullile midagi räägib, siis see imestab: «Ei või olla!» Ta usub alati kõike. Nüüd on ta nii palju kavalam, et vaatab mulle otsa ja saab siis aru, kas visatakse villast või mitte.»
Silvi Kard kiitis ka juubilari lapsi. «Tütar Kaja on Rocca al Mare koolis õpetaja, ta oskab lastega haruldaselt hästi ringi käia. Poeg Johannes lõpetas riigikaitseakadeemia ja töötab Viljandis päästeametis. Näeme sageli teda ja tema kahte toredat last, kes vanaemale palju rõõmu valmistavad.»