Eile ennelõunal tervitas linnapea Loit Kivistik raekojas Viljandi sõpruslinnast Ahrensburgist tulnud külalisi, soovides neile toredaid elamusi.
Kauged sõbrad sõitsid külla
28. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahrensburglased liiguvad siin kandis ringi ratastega, sest peavad lugu ökoturismist.
«Sõidame ringi ja vaatame, milline on Eestis jalgrattateede olukord,» ütles Jürgen Eckert.
Tema reisikaaslane Ertan Taskin lausus, et neile meeldib Eesti autojuhtide käitumine. «Jalgratturitest sõidetakse maanteel viisakalt kaarega mööda,» selgitas Taskin. Külalised kiitsid ka Heimtali ja Ramsi vahelist rattateed ning selle modernseid laternaid.
Raekojas külalisi nende emakeeles tervitanud linnapea avaldas heameelt, et tulijate seas on nii neid, kes on Viljandis esimest korda, kui ka neid, kes on siin juba varem käinud. Pärast linnapea tervitussõnu näitas linnavalitsuse välissuhete spetsialist Egle Leisner külalistele Viljandit ning selle vaatamisväärsusi. Külaliste arvates oli seesugune vastuvõtt auasi ning nad olid selle eest tänulikud.
Kiidavad viljandlasi
Jürgen Eckert on Viljandis käinud 8—10 korda ning talle meeldivad siinsed inimesed. Tema meelest on Eesti Saksamaaga võrreldes puhas. «Saksamaal on väga palju grafitit,» sõnas ta.
Ahrensburglased kiitsid Viljandi turismiinfokeskust. «Üllatav oli, et külastajatele on ette valmistatud nii palju infot ja kõike seda eri keeltes,» lausus Jürgen Eckert.
1989. aastal Viljandi ja Ahrensburgi sõpruse sõlmimise juures olnud Eckertil on hea meel, et poliitilistest suhetest on välja kujunenud isiklik läbikäimine. «Sõpruse loomine sai alguse kirikute suhetest,» selgitas Eckert ja lisas, et hiljem tihenesid ametlikud ja poliitilised suhted linnapeade tasemel.
1989. aastal Ahrensburgi linnapeaks olnud Hans A. Pahl oli Viljandisse sügavalt kiindunud ning tegi palju kahe linna sõpruse algatamiseks.
Jürgen Eckert leidis, et Ahrensburgi ja Viljandi sõprus on tähtis ka Eesti ja Saksamaa poliitilistes suhetes. «Ahrensburgil on olnud võimalus näha Eesti iseseisvumist ning seda, kuidas Eesti majandus on arenenud,» lausus ta.
Külaline meenutas 1992. aasta rahareformi ning seda, kuidas ta hoidis käes vastset Eesti krooni. Euro kohta lausus Eckert, et see on väikestele riikidele tähtis just majandusruumi tõttu.
Ahrensburglased veetsid Viljandis nädala ning lahkuvad homme. Seni nauditakse rattamatku ning Viljandi kauneid vaateid.
Viljandil on kaheksa sõpruslinna ja pooltega neist on head suhted kestnud kakskümmend aastat või rohkem.
Ahrensburg on Viljandiga ametlikult sõber olnud 23 aastat, kuid sidemete loomine sai alguse juba 1989. aastal. Soome linna Porvoo ja Rootsi linna Eslöviga sõlmiti sõprusleping 1992. aastal. 22 aastat on sõbraks olnud Rootsis asuv Härnösand.
Samuti on Viljandi sõpruslinnad USA-s asuv Frostburg, Ukraina Ternopil ja Leedu Kretinga. Nende kolmega on sõprussuhted kestnud vähem kui kümme aastat.
Läti linna Valmiera delegatsioon käis Viljandis hansapäevade ajal. Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kulli sõnul on sealt külas käinud samanimeline muusikute trupp ning meie muusikud on teinud vastukülaskäigu. «Septembris leiab Valmieras aset Viljandit tutvustav päev,» ütles Kull.
«Sama tihedalt suhtleme Porvoo ja Ahrensburgiga,» rääkis ta. «Korraldame ühiseid üritusi ning kutsume üksteist oma üritustele. Tänavusel hansa jalgpalliturniiril käisid Rootsist Eslövi linna väikesed poisid koos vanematega. See oli väga tore üllatus.»
Et Soome linna Porvooga sai sel aastal täis 20 aastat sõprust, korraldati vastastikku fotonäitusi.
Sõprussuhted on erinevad
Linnad suhtlevad üksteisega nii telefoni kui e-kirja teel ning tihedamalt tehakse seda lähemal asuvate sõpruslinnadega. «Üksteist hoitakse sündmuste ja üritustega kursis,» lausus Krista Kull.
USA-s asuva Frostburgiga ei vahetata kirju tema tähelepanekut mööda just väga tihedalt. «Kindlat põhjust, miks see nii on, ei oska ma öelda,» ütles ta ja oletas, et oma osa mängib suur vahemaa.
Ternopili linnaga sõprussidemeid luues tuli algatus ukrainlastelt. «Nad on mõnel viimasel aastal lubanud Viljandisse tulla, kuid on paar päeva enne teatanud, et nad erinevatel põhjustel siiski ei tule,» lausus Kull. «Meie ootame neid tegelikult väga külla.»
Ukrainas asuva sõpruslinnaga käib kirjavahetus ukraina keeles. «Nemad kirjutavad meile ukraina keeles ja meie kirjutame Ruslan Trochynskyi abiga vastu,» lisas Kull. Viljandlane Trochynskyi on eesti-ukraina folkbändi laulja.
Järgmisel nädalal leiavad Valmieras aset linnapäevad, kuhu Kull plaanib minna. «Nad on ju nii lähedal ja meiega alati väga armsad,» põhjendas ta. Tema sõnul on Valmiera ja Viljandi suhe tõeline sõprus, kus ollakse spontaansed ning teineteisele alati olemas.
«Kui valmieralased tahavad tulla mõnele Viljandi kontserdile, võtavad nad tihti ka meiega ühendust,» selgitas Kull. Tema jutu järgi võib spontaansust näha ka sõpruses sakslastega, kes eile linnavalitsuses käisid.