Žürii leidis 25 kandidaadi seast neli kaunist kodu

Komisjon hindas Piret ja Andres Ahosepa kodu Saarepeedi vallas Välgita külas üheks kaunimaks Viljandimaal.

FOTO: Tiia Kallas

Tänavusele «Kauni Eesti kodu» võistlusele esitati Viljandimaal veerandsada kandidaati, kelle hulgast valiti auhindamiseks välja neli.

Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas võitjateks tunnistada ja vabariigi presidendile tunnustamiseks esitada Piret ja Andres Ahosepa, Katrin ja Indrek Jõgisoo ning Ireene ja Madis Olmi kodu ning Viiratsi lasteaia Rüblik.

15 Viljandimaa omavalitsusest 10 esitasid võistlusele 25 objekti. Nende hulgas oli 17 kaunist maa- ja linnakodu ning üks korterelamu. Kandidaatide seas olid ka lasteaed, küla infopunkt, kaks tootmiskompleksi, külaplats, noortekeskuse vaba aja väljak ja koolikompleks.

Unistuseks oma kodu

Saarepeedi vallas Välgita külas asuva kodu eest tunnustuse pälvinud Piret Ahosepp ütles, et nii temal kui ta abikaasal on alati olnud unistus saada oma kodu. «Me pole korteriinimesed,» nentis ta. «Oleme oma kodu ilusaks teinud iseendale, tore kui see ka teistele silma jääb.»

Vastne kauni kodu tiitli omanik tunnistas, et polnud varem valmis konkureerima, sest tema arvates polnud kodu veel valmis. «Arvan, et asjal peab enne ikka mingi jume olema, mitte nii, et vaid osa asju on paigas,» leidis Ahosepp ning lisas, et tema perel jätkub kodus tegutsemist ka edaspidiseks.

Komisjoni esimehe asetäitja, Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallase sõnul määras hindamisel palju see, kas omanikud olid kodus kõik oma kätega teinud või olid nad palunud professionaali abi. «Komisjon ei välistanud muidugi ka neid kodusid, kus oli professionaalset aiakujundajat kasutatud,» lisas Kallas.

Koha süda on tiik

Sinialliku külas asuva Konna kinnistu peremees Madis Olm on väga rahul, et on kodu ehitanud oma kätega. «Algul oli siin ainult heinamaa. Ehitasime maja täiesti algusest peale ise valmis,» lausus Olm.

Peremehe jutu järgi oli maja viie aastaga enam-vähem valmis ning seejärel alustati välitöid. «Neli aastat tagasi käidi kauni kodu komisjonist siin, kuid siis me ei andnud konkureerimiseks allkirja,» ütles Olm ja selgitas, et tema arvates polnud kodu veel täiesti valmis. Peremees lisas, et eelkõige on maja ehitatud pere tarvis, kuid tiitel on neile tunnustuseks.

Kõige suuremat muret on pererahvale teinud tiik: algul ei saanud see küllalt sügav ja hiljem siginesid sinna vetikad. Praeguseks on tiik pererahvale suureks rõõmuks, pakkudes ujumisvõimalust ja taimede kastmiseks vett. «Tiik on selle koha süda,» sõnas Olm.

Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Jane Lumiste arvates esitati konkursile suur hulk tasavägiseid kandidaate ning komisjonil oli valikut teha üpris keeruline. Otsus sündis siiski üksmeelselt. Lumiste sõnul saadi taas kinnitust, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud.

Ühtlasi ärgitas komisjoni esimees kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorravõistlusi korraldama, sest need annavad tugeva aluse, et ka üle-eestilistel mõõduvõttudel kaasa lüüa.

Maavalitsus korraldab maakonnavõistlusel kandideerinud kodude ja teiste objektide omanikele ja esindajatele tänuürituse 17. augustil Männiku metsatalus. President tunnustab üle-eestilise võistluse võitjaid 19. augustil Haapsalus.

Kodukaunistamise liikumine sai alguse 1935. aastal, et korrastada ja kaunistada Eesti maakodusid ja nende ümbrust ning kasvatada elanikes armastust ja lugupidamist maaelu vastu. 2001. aastast tunnustatakse paremaid kodusid eeskujuliku ja silmapaistva töö eest vabariigi peaministri tänukirja ja mastivimpliga.

Tagasi üles