/nginx/o/2009/02/19/136557t1h85da.jpg)
Kaks Viljandi monopoolset ettevõtet Esro ja Viljandi Veevärk kaaluvad võimalust vastata linnapea üleskutsele hindu langetada, ehkki linnale kuuluv veefirma on kahtleval seisukohal.
Esro ja Viljandi veevärk kaaluvad linnapea üleskutset
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
19. veebruar 2009, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Veebruaris peaks hind veidi langema,» lubas aktsiaseltsi Esro juhataja Jaan Saar.
Summat ta nimetada ei osanud, sest see selgub veebruari viimasel päeval. Siis pannakse ostetud gaasi ja puidu hind konkurentsiameti koostatud valemisse.
Soojafirma tahab kahjumit tasa teenida
Praegu on konkurentsiamet kinnitanud Viljandi sooja hinna ülempiiriks 988 krooni koos käibemaksuga. Peale gaasi on Eestis hakanud odavnema ka puit ning Esro juhataja on pöördunud oma lepingupartneri poole palvega langetada puiduhakke hinda.
«Vastust meil veel pole,» nentis ta.
Ehkki gaasi ja puidu hind langevad tõenäoliselt ka märtsis, võib soojus kevade hakul taas veidi kallineda.
«Siis tuleb juurde korrektsioon, mis on tingitud sügisest, kui gaasi hind järsult kerkis,» selgitas Saar. Toona teenis firma juhataja väitel kahjumit, sest sooja megavatt-tunni hinda ei olnud võimalik kohe tõsta.
Samas avaldas Saar veendumust, et hind ei kerki nii kõrgele, nagu on kirjas Esro koduleheküljel, see tähendab 1070 kroonini.
Veefirma peaks ehitustest loobuma
Kui Esro näeb vähemalt veebruaris võimalust hinda veidi langetada, siis täielikult linnale kuuluva aktsiaseltsi Viljandi Veevärk juhid on selles osas pessimistlikumad. Seda, kas vee hind võiks langeda, ei osanud eile öelda firma juhataja Toomas Porro ega nõukogu liige ja abilinnapea Rein Triisa.
Eile langetatud otsuse kohaselt peab ettevõtte juhatus 25. veebruariks tegema hindade analüüsi ja esitama materjalid erandkorras kogunevale nõukogule.
Rein Triisa hinnangul võiks kokku hoida vaid kasumi arvelt, kuid alla 10-protsendilist aastakasumit pole ettevõttest kunagi välja võetud, vaid seda on kasutatud investeerimiseks.
«Meil on 40 kilomeetrit vanu torusid, mida on vaja uuendada või parandada,» selgitas Triisa.
Lisaks peab veefirma tagasi maksma 25,4 miljoni krooni suurust laenu, mida kasutati linna veesüsteemi uuendamiseks.
Toomas Porro hinnangul tähendaks vee ja kanalisatsiooni hinna langetamine kasumi jagu tarbijale üsna vähe. Praegu maksab joogivesi ja reovee ärajuhtimine elanikule 30.09 krooni kuupmeetri eest ning kasumist loobudes võiks see langeda mullusele tasemele ehk 3 krooni võrra.
Viljandi linnapea Kalle Jents tegi teisipäeva õhtul üleskutse, milles palus majandusministeeriumil, Eesti Energial, Esrol ja Viljandi Veevärgil praegusele raskele majandusseisule viidates hindu langetada. Samas kutsus linnapea kõiki neid linlasi, kel on säilinud töökoht ja palk, jätkama tarbimist endises mahus. Jents soovitas inimestel soetada kinnisvara, teha remonti, osta masinaid ja rõivaid.