Rahvaloendajad on stardivalmis

Koos Viljandi ringkonna rahvaloendajatega saab koolitust 2200 rahvaloendajat üle Eesti. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kuigi tähelepanuväärselt suure osalusprotsendiga eelloendus tegi rahvaloendajate elu kergemaks, ootab raskem pool veel ees.

Algavaks rahva ja eluruumide loenduseks alustas Viljandi ringkonnas valmistumist 132 rahvaloendajat. Viljandi ringkonda kuulub veel osa Järva-, Valga-, Võru- ning Põlvamaad ning nii oli eile esimest korda Viljandisse koolitusele kogunenud rahvaloendajate seas neid, kes olid kohale sõitnud 130 kilomeetri tagant.

Töö pole kerge

Loendajatel tuleb nädala jooksul omandada tööks vajalikud oskused ja teadmised. Koolitusel käsitletakse suhtlemist, andmekaitset ja turvanõudeid ning rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.

«Rahvaloendaja töö on justkui väga lihtne, sest on konkreetsed juhised ja aadressid, kuid ei saa siiski lubada, et tegemist on kerge tööga,» ütles rahvaloendajatele loenduse Viljandimaa piirkonna juht Kristi Siimsoo. «Ees ootavad olukorrad võivad vahel olla äärmiselt tavatud ning te peate olema valmis selleks, et kohtate väga erilisi inimesi erilistes kohtades.»

Siimsoo koputas kuulajatele südamele, et kõik kodudes nähtu ja kuuldu peab jääma loendajate endi teada.

Ees ootavate raskuste kohta arvas Siimsoo, et kui külm püsib, võib muret teha autode käimasaamine, kuid tehnilise poole pealt ta suuri probleeme ei näe.

«Loendajad pelgavad muidugi koeri, aga paljud küsitletavatest elavad maapiirkondades ja neil on majavalvurid,» nentis ringkonna juht.  

Rahvaloendaja Olav Renno arvates ootab teda ja tema kolleege ees vettehüppamine tundmatus kohas, kus tuleb kindel olla, et oma pead ära ei löö.

«Inimestega olen harjunud suhtlema, kuid iga loendus on uute tehniliste nippidega,» rääkis Renno. «Kui 2001. aasta loendusel sai paberiga hakkama, siis nüüd on meil arvutid. Aga küll me toime tuleme!»

Teooria ja praktika

E-rahvaloendusel loendati üle 59 protsendi Viljandimaa elanikkonnast, kuid tegemist on siiski esmase arvuga.

«Selles protsendis on kõigi eelduste kohaselt ka topeltandmeid ning võimalik, et viis protsenti läheb sealt veel maha,» kõneles Siimsoo. «Kindlasti oli juhtumeid, kus nii mees kui naine täitsid küsitlusankeedi terve perekonna kohta.»

Viie päeva jooksul kuulavad rahvaloendajad teooriat, lahendavad praktilisi ülesandeid ning reedel, 10. veebruaril peavad nad õpitu kohta tegema testi. Kõige tähtsamad on praktilised ülesanded: loendajad intervjueerivad harjutamise ajal üksteist ja kindlasti jääb neile mitu ülesannet ka kodus lahendamiseks.

Rahvaloendajad käivad 16. veebruarist 31. märtsini külas kõigil neil, kes e-loendusel ei osalenud või kel jäi ankeedi täitmine pooleli.