Tartu rahulepingu 101. aastapäeva puhul süüdatakse maakonnas küünlaid

Täna kell 7.15 süütasid Viljandi vallavalitsuse töötajad küünlad kindral Johan Laidoneri sünnikohas. Foto: Raivo Lott

Täna kell 7.15 süütasid Viljandi vallavalitsuse liikmed ja töötajad küünlad kindral Johan Laidoneri sünnikohas, et tähistada Tartu rahulepingu 101. aastapäeva. Viljandi linnajuhid ja Kaitseliidu Sakala maleva esindajad asetavad kell 12 pärjad Viljandi vabadussõjas langenute ühiskalmistul. Sealt edasi minnakse kapten Anton Irve mälestusmärgi juurde Kirikumäel ja kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juurde. Tartu rahu aastapäeva tähistamisele oodatakse kõiki linnaelanikke.

Põhja-Sakala vallas süüdatakse kell 10.45 küünlad Pilistveres vabadussõja mälestussamba juures, kell 12 kaitseliitlaste osalusel Suure-Jaani vabadussõja monumendi juures ja kell 12.45 Kõpu vabadussõja mälestussamba juures.

Mulgi vallas süüdatakse küünlad kell 12 Karksi-Nuias vabadussõja mälestussamaba juures. Kohal on kaitseliitlased ja vallajuht peab kõnet.

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem väljakuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat.

Rahulepingu kohaselt sai Eesti pind vallutajatest üle sajandite vabaks. Lõppenud oli 431 päeva kestnud vabadussõda, mis nõudis Eestilt ja tema liitlastelt rohkem kui 5000 inimelu. Võit kallaletungijate üle õnnestus ning lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal siinse rahva ja maa kohta.