Kuidas saab pangakaart kaitsta raha?

Tõnu Ots Foto: Erakogu

PANGAKAART ON tänapäeval nii ostjate kui müüjate seas levinud ja aktsepteeritud maksevahend. Kaardimaksed asendavad ostu- ja müügitehingute puhul aina enam sularaha ning pangakaarti nimetataksegi juba XXI sajandi sularahaks.

Kuigi pank hoolitseb selle eest, et klientide raha oleks riskide eest igati kaitstud, peavad selle turvalisuse eest seisma ka kaardi omanikud.

Kõige lihtsam viis pangakaarti ja seega oma raha kaitsta on hoida see ainult enda kasutuses ning varjata PIN-koodi.

Selle asemel et PIN-kood üles kirjutada, õppige see pähe. Koodi sisestades varjake klahvistikku käe, rahakoti või muu sobivaga. Kui keegi võõras näib seda toimingut liiga lähedalt jälgivat, võib häbenemata paluda tal veidi eemale hoida.

Enne PIN-koodi sisestamist või kviitungile allkirja andmist pole kunagi liiast kontrollida tehingu summat. Kuigi hiljem on võimalik viga panga kaudu parandada, on siiski märksa liht­sam teha seda enne tehingu kinnitamist ostukohas.

SAMUTI TULEB tähelepanelik olla internetist sisseoste tehes. Et vältida pettust, on vaja esmalt kindlaks teha, kas väidetav müüja kaupa tõepoolest müüb. Selleks võtke temaga kodulehel toodud kontaktandmete järgi ühendust.  Kui neid lehel ei ole, ei saa klient hiljem kodulehe omanikuga pretensioonide korral ühendust võtta.

Kui kaupmehe kodulehel on küll kontaktandmed, kuid täpsustavatele küsimustele ei vastata, on ehk samuti mõttekas teha ost mõnest teisest internetipoest. Turvaliseks saab pidada veebilehti, mis kasutavad kliendi topelttuvastamise lahendusi Verified by VISA ja MasterCard SecureCode.

Ostmise korral kaardiandmeid sisestades on mõistlik kasutada usaldusväärset arvutit ja vältida neid, mis on ühiskasutuses. Kaardi numbrit ei ole kindlasti arukas edastada võõrast arvutist, kus võib peituda informatsiooni salvestavaid programme.

Ikka veel on aktuaalsed kurikuulsad elektronkirjad, mille saajaid õnnitletakse kopsakate lotovõitude ja muu säärase puhul. Saatjad küsivad selliste taevast sadanud võitude väljastamiseks isiklikke, muu hulgas ka krediitkaardi andmeid.  

Kui ahvatlev pakkumine ka ei tunduks, ärge oma andmeid siiski saatke: võidusumma jääb tulemata ja kaardiga sooritatakse hoopis kulukaid tehinguid, mis tuleb kinni maksta selle omanikul.

Kui kaardi väljavõttel hakkavad silma tundmatud tehingud või on oht, et need võivad peagi aset leida, tuleb kiiresti ühendust võtta pangaga, et kaart sulgeda. Pärast seda annab pank edasised tegutsemisjuhised.

Välismaal hoiduge kaarti kasutades «sõbralikest abistajatest» ning olge tähelepanelik, et keegi ei saaks kopeerida selle andmeid. Osal pankadel on tõhus kaardiseiresüsteem, mis võimaldab tuvastada kahtlasi tehinguid ning kliendi kaitsmiseks kohe turvameetmeid võtta.

Mõne välisriigis käinud Eesti turisti pangakontol on pärast välismaal kaardiga maksmist tehtud kahtlasi toiminguid. Seiresüsteemi kasutavad pangad saavad klienti nendest kohe teavitada ning välistada kahju juba eos.

Kaardi kasutaja võib olla kindel, et tema raha on kindlas kohas ja hästi hoitud, kui ta on ise hoolikas ja hoiab oma salaandmed ainult enda teada.