Killuke ajaloost on elustunud kirjasõnas

Sel ilusal suvepäeval poolteist aastat tagasi, kui Imbi-Sirje Torm eakatele tartumaalastele ajalootundi andis ja Friedrich von Siversi tehtud kunstitöid näitas, oli kõnealune raamat veel pooleli. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Enamasti on nii, et midagi märkimisväärset suudavad korda saata vaid inimesed, kes on oma ala fanaatikud.

Paraku ei ole selliseid fanaatikuid kunagi liiga palju ning nii jõuabki mõni oluline paik oma ajaloo ja tänase päevaga kaardile üsna tuhmilt.

Õpilasi innustades

Heimtali kooli kauaaegne ajalooõpetaja Imbi-Sirje Torm on teinud noorte kodu-uurijatega uskumatut tööd. Panna väikese maakooli lapsed nii põnevalt ja põhjalikult ümbruskonna elu ning ajalugu uurima on harukordne.

Isegi kui oletada, et õpetaja osa on keskmisest suurem, ei ole mõeldav, et tema on kõik need uurimused kokku kirjutanud.

Ilmselt on tegemist harukordsete võimetega inimesega, kes suudab ka erilise ajaloohuvi ja -andekuseta lapsed panna sisukat uurimistööd tegema ning oma kodukanti hoopis teise pilguga nägema.

Meenutagem veel kord, et tegemist ei ole suure linnakooliga, kus ka pedagoogi eriliste pingutusteta võib vastava eelduse, huvi ja andega lastest moodustuda kodulooring, kes põnevaid uurimistöid kirjutab.

Siversite asjatundja

Lisaks õpilaste juhendamisele on Imbi-Sirje Torm ka ise innukalt uurimisega tegelnud, leidnud haruldasi materjale kohalikest mõisnikest Siversitest ja osanud luua tihedad suhted nende järeltulijatega.

Kolm aastat tagasi ilmus Imbi-Sirje Tormi raamat «Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös». Nüüd on see saanud järje teose näol, mis kannab pealkirja «Lugusid Heimtalist ja Siversitest».

Osa raamatust tugineb Heimtali viimase mõisniku Friedrich von Siversi mälestustele aastatest 1913—1924. Raamatu autor sai need tema sugulaselt Ulrich von Stackelbergilt.

Enne aga, kui Imbi-Sirje Torm asub päevikutekste publitseerima, lahendab ta ühe olulise küsimuse: kas Sievers või Sivers? Ja annab ühe e kadumisele Sieversite nimest ammendava selgituse.

Ükskõik, kuidas me omaaegsetesse mõisnikesse ka ei suhtu (teadaolevalt oli Siversite suguvõsaski üks eriti must lammas, Karl von Sivers, kes on ajalukku läinud eelkõige 1905. aastal Viljandis korraldatud massimõrvaga, millest on juttu ka kõnealuses trükises), on nad siiski osa meie ajaloost ja selle olulised mõjutajad. Ning mitte ainult halvas mõttes.

Usaldusväärne tekst

Friedrich von Sivers pidas päevaraamatut ajal, mil seda tegid paljud, sest see oli tollases kultuuris väga levinud. Vaevalt ta mõtles selle avaldamisele. Seetõttu võib kirjapandut usaldada ja see on huvitav.

Lisaks elukorraldusele ja tavadele viiakse lugeja kurssi ka suure pere liikmete, nende iseloomu, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste ning nõrkustega.

Eraldi peatüki moodustavad Imbi-Sirje Tormi kirjutatud raamatutegelaste dialoogid, mis aitavad näiteks koolilaval ammu olnud aegu publikule lihtsalt ja elavalt lähedale tuua.

Muidugi ei puudu ka nende kaante vahelt katked Heimtali õpilaste asjakohastest kodu-uurimistöödest.

Raamatus on palju fotosid, erilise lisaväärtuse annavad sellele illustratsioonidena aga Friedrich von Siversi tehtud emotsionaalsed ja meisterlikud käärilõiked.

Pärsti vallal on vedanud, et seal on nii entusiastlik kohaliku ajaloo uurija ja asjatundja nagu Imbi-Sirje Torm.

RAAMAT
Imbi-Sirje Torm, «Lugusid Siversitest ja Heimtalist»
• Heimtali viimase mõisniku Friedrich von Siversi mälestustele tuginev ülevaade möödunud sajandi algusaastatest
• Viljandi 2011
• 101 lehekülge