/nginx/o/2011/12/05/864920t1he34f.jpg)
Neid hiliseid õitsejaid märkas fotograaf esmaspäeval Viljandis. Tallinna botaanikaaia vanemaedniku Jaan Mettiku sõnul juhtub ikka, et taimed soojal hilissügisel õitsevad.
Loodus ütleb sügisele hüvasti õitega
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
6. detsember 2011, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks hariliku kirikakra puhul on see peaaegu reegel. Selliste taimede loomuses ongi õitseda, kuni ilm vähegi lubab, ja sobivas kliimas teevad nad seda suisa aasta läbi. Nii käituvad ka umbrohud nagu kesalill või valge iminõges.
«Teised hilissügisesed õitsejaid on pärit Eestist soojematelt aladelt,» rääkis Mettik. «Nad kujutavad ette, et talv tuleb jaanuaris, kui siiski. Seepärast nad õitsevadki talveks valmistumise asemel, mõeldes, et lumeni on veel aega ja küll jõuab.» Sellised on paljud roosid.
Kevaditi õitsevad taimed võivad soojast sügisest ka segadusse sattuda. Sellesse kategooriasse kuuluvad juhud, kus sügisel puhkevad õide õuna- ja kirsipuud või sinililled ja lumikellukesed.