Riigimetsades algas raierahu
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
15. aprill 2019, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/15/11951130t1he19d.jpg)
Lindude ja loomade pesitsusaja tõttu algas riigimetsas 15. aprillil 15. juunini kestev raierahu. Metsas jätkatakse sel perioodil istutamis- ja metsahooldustöid.
Nagu seisab riigimetsa majandamise keskuse (RMK) veebilehe teates, on kevadine raietööde peatamine riigimetsas saanud traditsiooniks, sellega alustati 2002. aastal. Raierahuga välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil.
RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu ütles, et nagu varasematel aastatel toimetatakse sel ajal riigimetsas edasi, kuid keskendutakse noore metsa hooldamisele ja uue metsapõlve rajamisele, millega on ametis 1700 metsaistutajat. Samuti tehakse töid, mis on vajalikud teede, sihtide ja kuivenduskraavide korrashoiuks ning pinnaste tahenedes jätkatakse puidu kokkuvedu juba raiutud lankidelt.
Tänavu istutatakse riigimetsa 21 miljonit puud, noore metsa hooldamist tehakse 42 270 hektaril ja kevadist teede hööveldamist 7400 kilomeetrit.
Sakalale ütles Uuetalu, et erametsi kevadine raierahu ei puuduta, aga siiski on neid erametsaomanikke, kes kevadise raierahuga kaasa tulevad. Ta nentis, et ka erametsades on tavaks kevaditi taimi istutada.
Lageraiet riigimetsades raierahu ajal ei tehta. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes.
RMK hoole all on ligikaudu 30 protsenti kogu Eestist, seal asub 45 protsenti Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.