Pöörane pidu alkoholimeres ja ei piiskagi armastust

Viljandi ümbruse talupoegi: abielupaar ja kaks nende meheleminekuikka jõudnud tütart. Talvisest ilmast hoolimata on kõigil, nagu oli siinse talurahva seas üldiselt tavaks, kurgualune lahti jäetud. Naistel küllap ka sellepärast, et nende kaelaehted välja paistaksid. Foto: Akvarell 1813. Aastast, autoriks tõenäoliselt August Von Pacht. Rīgas Vēstures Un Kuģniecības Muzejs

Ants Heina kokkuseatud ütlemata hariv ja vähe tuntud pikantset materjali sisaldav teos «Vanaaja pulm» vaatab kaugemalt saabunud kõrvalseisjate pilgu läbi tagasi eestlaste ärkamisajaeelsetele pulmakommetele ning avanev pilt on oma psühhedeelsuses ja pentsikuses selline, mille kõrval Rainer Sarneti käe all valminud mängufilm «November» mõjub rahvusromantilise klantspildina.

​Veidrad talitused

See XVI–XIX sajandi Eestimaa, mis raamatust vastu kiikab, ei ole päris see rahvusromantilisest kaanonist õilistatud Eesti, millega minevikule mõeldes enamasti on harjutud. Nende esivanemate silmad, mis ridade vahelt vastu piiluvad, mõjuvad õudu äratavalt ning samas otsatult kurvalt ja meeleheitlikult. Elu ei olnud tol ammusel ajal meelakkumine ning sestap pole midagi imestada, et sellele üritati käepäraste vahenditega veidigi jumet lisada.