/nginx/o/2011/11/21/846834t1hce16.jpg)
Detsembri esimesel nädalavahetusel jõuab Ugala lavale inetu pardipoja muinasjutu ainetel valminud noortemuusikal, milles teevad kaasa Viljandi kultuuriakadeemia näitleja- ja muusikaüliõpilased.
Tudengid mängivad kuulsas muusikalis
/nginx/o/2016/02/01/4957589t1h3593.jpg)
22. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proovid on käinud oktoobri algusest ning esietendus on peagi ukse ees. Osa 9. lennu näitlejatudengeid leidis proovide vahel veidi aega, et käsil olevast suurest tööst rääkida. Muusikalis osalemine on neile esmakordne kogemus, seega ühtviisi keeruline ja väga põnev.
«Meil on olnud erialatunnid, kus lahendame rollijoonist, ning tantsu- ja laulutunnid. Aga nüüd on kõik tunnid korraga koos!» võrdles Siim Maaten, kes kehastab üht pardipoega, koolitööd proovidega.
«Esimene kord on alati kõige raskem: esimene laul koos tantsuga oli keeruline,» lisas rabakana osatäitja Marika Palm. «Algul tundus võimatu, et kuidas ma panen jala sinna ja laulan seda nooti. Aga kui saad rea peale, hakkab keha aina enam kaasa töötama ja läheb järjest lihtsamaks.»
Ema mängiv Adeele Sepp leidis tabava võrdluse: «Muusikal on nagu mitmekihiline kook.»
Nimirolli Inetut, pardipoega, kes sirgub luigeks, kehastab Imre Õunapuu.
«Kui me kevadel tundides «Inetust!» laule laulsime, käis mul Imret kuulates klõps, et tema on just õige inimene seda mängima,» meenutas Vallo Kirs, kes astub lavale kalkunina.
Teismeliste mured
«Inetu!» jutustab pisut teistsuguse välimusega noormehest, kelle nimi on Inetu. Peategelane läheb maailma rändama ning satub seiklustesse. Püüdes koju jõuda, leiab ta teel sõpru ja vaenlasi. Nii omade kui võõraste hulgas on neid, kes tema peale näpuga näitavad ja teda narrivad, ent leidub ka aitajaid ja toetajaid.
Teekonnal leiab Inetu iseennast ja õpib end aktsepteerima. Seigeldes kohtub ta kauni tütarlapse Pennyga ja armastus muudab Inetu saatust.
«Oleme teismeliseeast natuke distantseerunud ja ilmselt ongi meil kergem sellele tagasi vaadata ja seda analüüsida,» leidis Adeele Sepp.
«Nüüd me juba teame mõnele küsimusele vastust ja mõned probleemid võivad tunduda naeruväärsedki,» lisas pardipoja rolli täitev Rait Õunapuu.
«Teismeline oled sa kord elus,» arutles Vallo Kirs. «See on nagu jalgpallimäng: kõik teised on targad ja süüdistavad tagantjärele kohtunikku, et ta tegi valesti. Aga kui sa oled ise kohtunik ja pead otsuse langetama, on kõik hoopis keerulisem.»
Hans Christian Anderseni «Inetust pardipojast» ainest saanud muusikal räägib noortele arusaadaval hoogsal moel loo tolerantsusest, isikupära ja mina säilitamise tähtsusest, sõprusest ja armastusest.
Marika Palmi hinnangul on muusikal seiklusrikkam kui muinasjutt. «Huvitav oli see, et kui ma nüüd seda muinasjuttu üle lugesin, tuli välja palju elulisi probleeme, mida lapsena ei näinud,» nentis Palm. «Minu meelest sobib see tükk väga hästi ka täiskasvanutele, sest midagi leidub seal kõigile.»
Inetu pardipoja teema on alati aktuaalne olnud: paljud noored on kokku puutunud inimeste või nähtuste pealiskaudse hindamisega.
Muusikal pole tilulilu
Vallo Kirs tõdes, et tema mõtleb mängides just selle inimese peale, kes on peeglisse vaadates leidnud, et on kole ja teistsugune. «Aga ma arvan, et igast pardist ei peagi luik saama,» rääkis Kirs.
Kuigi muusikali kiputakse suhtuma üleolevalt kui liiga kergekaalulisse žanri, ei ole tudengid sellega päri. «Ka mõni draamanäidend võib olla tilu-lilu ja kergema vastupanu teed minek. Oluline on see, kuidas sa tööd teed ja sellesse suhtud,» rääkis Siim Maaten.
«Arvasin varem, et muusikal on midagi lihtsamat, aga tehes olen aru saanud, kui palju see tegelikult näitlejalt nõuab. Teisalt on muusikal kummaline žanr: kui sa vaid suudad kriitilise eelhoiaku kõrvale heita, lähed sa sellega kaasa. See on lendlev ja muudab sind ennastki justkui lapseks,» tegi Vallo Kirs tähelepaneku.
Lugu on noortelt noortele, aga kas see mängijatele ka edumaa annab, pole niisama lihtne hinnata. «Lapsed on ausam publik ja paiskavad emotsioonid tagasi, kuid väljaütlemistest ei tohi ennast heidutada lasta,» arvas Siim Maaten.
«Mulle tundub, et vanusepiirang sõltub sellest, et kolmanda klassi laps hakkab maailma avastama ja peab justkui mingi tee valima. Tekivad leerid ja tuleb valida, kellega sõbrustada, kuhu kuuluda, mis on vale ja mis on õige,» mõtiskles Rait Õunapuu.
George Stilesi ja Anthony Drewe’i 1993. aastal kirjutatud noortemuusikalist «Inetu!» on tehtud üle 8000 lavaversiooni ja seda on vaadanud enam kui viis miljonit inimest. Peale paljude muude auhindade võitis «Inetu!»
2000. aastal maineka Olivier’ auhinna.
«Inetu!» lavastab Kalju Komissarov, kunstnikutöö teeb Krista Tool. Muusikaline kujundus tuleb Peeter Konovalovilt ning tantsud õpetab noortele selgeks Oleg Titov.