«Sakala» palus kõigil Viljandimaa vallavanematel ja linnapeadel öelda, mis kujunes nende juhitavas omavalitsuses lõppenud aasta tähtsündmuseks.
Omavalitsuste juhid tähtsustavad puhast vett, häid teid ja uusi maju
1. jaanuar 2009, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väino Luik,
Viiratsi allavanem
Viiratsi vallas oli tähtsündmus vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus Vana-Võidu ja Viljandi vahele. Selle tulemusena saab umbes 300 elanikku, 650 kutsekooli õpilast ja sadakond Vana-Võidus õppivat kaitseväelast linna väga hea joogivee. Praegu kasutusel oleva kaevu vees on liiga palju fluoriide.
Vana-Võidus tekkiv reovesi saab edaspidi korralikult puhastatud. Seni voolas see läbi biotiikide otse loodusesse ning mõjutas suurt ala, sealhulgas Võrtsjärve.
Andres Rõigas,
Halliste vallavanem
Aasta oli Halliste vallale tõenäoliselt läbi aegade parim. Tähtsündmuseks sai põhikooli võimla ehitamise algus. Samas ei saa jätta märkimata, et tänu aktiivsetele külaelu edendajatele said Halliste ja Uue-Kariste rahvamaja värske väljanägemise ning valmis mitu mänguväljakut.
Arvo Maling,
Karksi vallavanem
Märgilise tähendusega on Vabadussõjas langenud Karksi kihelkonna meeste mälestussamba taasavamine. Vabadussõja Mälestuse Jäädvustamise Karksi-Nuia sihtasutuse, vallarahva, ettevõtjate ja vallavalitsuse koostöös sai nii tasutud auvõlg meie vabaduse nimel võidelnute ees.
Riik rekonstrueeris Karksi-Nuiat Viljandiga ühendava maantee Karksi ürgorus asuva lõigu. Lisaks sõidutee laiendamisele ehitati kergliiklustee. Vald rajas remonditud tee äärde valgustuse ja teoks sai ammune Karksi-Nuia paisjärve purskkaevu idee.
Kitzbergi gümnaasiumi vilistlasena on mul hea meel, et remonditud sai 48 aastat vana koolimaja, kus paljud siitkandi inimesed on haridusteed alustanud.
Ene Saar,
Paistu vallavanem
Maikuus otsustas Ettevõtluse Arendamise sihtasutus anda Holstre-Polli tervisekeskuse arendusprojektile 20 miljonit krooni. See on tõeliselt suur investeering, mis loodetavasti toob inimesi rohkem loodusesse ja noori spordilaagritesse. Kompleksi täieliku valmimiseni läheb veel aega ja me vajame selleks ka lisaraha. Kuid tubli algus on tehtud.
Ervin Tamberg,
Mõisaküla linnapea
Augustis tähistas Mõisaküla 70. aastapäeva kodukandipäevadega. Oluline on kindlasti seegi, et meie lapsed käisid detsembri algul Toompea lossis riigikogulastele ja teistele kõrgetele ametnikele esinemas. Vahetult enne jõule oli veel pooleli olevas luteri kirikus Läti ja Eesti meeskooride ühiskontsert.
Kalevi Kaur,
Kolga-Jaani vallavanem
Tõstan esile valla külade päeva, mida peeti esimest korda. Kohal olid kõikide külade esindused, kokku ligi 300 inimest. Loodan, et sel päeval sai laotud vundament uuele toredale traditsioonile meie vallas ja tänu sellele laieneb külaliikumine.
Peeter Rahnel,
Abja vallavanem
Abja vald pälvis tänavu tunnustust presidendi välja kuulutatud võistlusel «Kaunis Eesti kodu». See näitas, et volikogu ja vallavalitsus on tegutsenud õiges suunas, hakates rõhku panema heakorrale. Käsil olevad ja ka tulevikku suunatud heakorraprojektid annavad inimestele tõuke kodusid ilusamaks muuta.
Alar Karu,
Tarvastu vallavanem
Tarvastu valla lastele ja lapsevanematele oli kindlasti tähtis muusika- ja kunstikooli rekonstrueerimine, mida oli oodatud juba aastakümmneid. Huvihariduse andmiseks ei piisa ainult headest õpetajatest ja õpilastest, vaid on vaja luua ka väga hea õpikeskkond.
Teine oluline sündmus oli see, et kiriku seinale paigutati mälestustahvel Vabadussõjas langenud sangarite auks.
Avo Põder,
Võhma linnapea
Mööduv aasta oli Võhmale väga hea. Tähtsündmusteks kujunes kahtlemata uue veehaarde valmimine Pargi tänaval. Enne oli Võhma hädas nõuetele mittevastava joogiveega, kuid nüüdseks on ka meie elanikud ja ettevõtted varustatud niinimetatud euroveega.
Kalle Jents,
Viljandi linnapea
Viljandile kandis kogu aasta 725. sünnipäeva märki. Sellega seotud sündmused kulmineerusid hansapäevade ning «Linnapea» lavastusega. Linna arengu seisukohalt olid tähtsündmusteks pärimusmuusika keskuse valmimine ja Jakobsoni gümnaasiumi remondi lõpp.
Maie Käba,
Suure-Jaani vallavanem
Suure-Jaani valla tähtsaim sündmus kultuurivallas oli üheteistkümnes heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestival. Tulevikule mõeldes võib aga kõige tähtsamaks pidada Olustvere lasteaia ehituse algust. Rõõmu võime tunda ka Suure-Jaani ja Kõidama vahel valminud valgustatud kergliiklustee üle.
Ando Eensalu,
Saarepeedi vallavanem
Pean kordaminekuks vallavalitsuse kolimist vanast majast renoveeritud endisesse kolhoosikeskusesse. Ametnike töötingimused paranesid ja endised ametiruumid sai oma valdusesse varem ruumipuuduses vaevelnud kool.
Samuti pean õnnestumiseks seda, et keskkonnainvesteeringute keskuse toel paigaldati Saarepeedi pumbajaama fluoriärastamise seadmed ja nüüd vastab keskasula vesi tervisekaitse nõuetele.
Erich Palm,
Pärsti vallavanem
Pärsti vallas elas 29. detsembril rohkem inimesi kui aasta algul. Elanikkonna kasv võimaldab vallal areneda ja annab seni tehtule kaalu juurde.
Oma osa selleni jõudmises on ettevõtjatel, kes on julgenud valda investeerida ja uusi töökohti luua. Tähtis on seegi, et elanikud on oma kodusid kaunimaks muutnud ja valla üldilmet parandanud. Märkimata ei saa jätta ka Raudna põhikooli spordihoone valmimist ja sealse mõisa peahoone rekonstrueerimise lepingu sõlmimist.
Tarmo Riisk,
Kõo vallavanem
Silmapaistvaimaks sündmuseks oli Kõod läbiva maantee remont, mille käigus ehitati asulasse kõnniteed ja rajati tänavavalgustus. Valgustuse said ka Pilistvere ja Koksvere küla.
Tõnu Kiviloo,
Kõpu vallavanem
Mina pean kõige olulisemaks Suure-Kõpu mõisahoone restaureerimistööde algust. 2010. aastaks peab kogu hoone uue kuue saama. 85 protsenti selleks kuluvast summast tuleb Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaalarengu programmist.