Parim tööpost vanale Tobiasele

Kui tänapäeva viljandlased teavad südalinnas valgeks võõbatud tuletõrjetorni, siis algusaegadel andsid selle välisilmes tooni hoopis krohvimata punased tellised. Foto: Viljandi muuseum

Võrreldes raekoja ja veetorniga on nende naabruses asuvast tuletõrjehoone tornist eri trükistes suhteliselt vähe juttu tehtud. Ometi on just see ehitis leidnud Viljandi-teemalistel postkaartidel vaat et enim eksponeerimist. Tuntuim motiiv on seejuures Kauba ja Väike-Turu tänava ristumiskohalt ehk keskaegselt turuplatsilt avanev vaade.

Valgetele puitsammastele toetuva teravatipulise punase plekk-kiivri ja linna jälgimiseks mõeldud vaateplatvormiga torn oleks justkui välja hüpanud mõnest muhedast lastejutust. Ideaalselt sobiks seesugune ehitis ametipostiks näiteks telelavastuses «Kardemoni linna rahvas ja röövlid» ümbruskonna üle vahti pidanud vanale pika habemega Tobiasele.

Voolikute kuivatamiseks ja vahipidamiseks mõeldud torni esimese platvormini ulatuva kivist osa kõrgus on 16 meetrit ja üldkõrgus 25,5 meetrit. Nagu tuletõrjetornile kohane, asub selle ülaosas häirekell, millele nõukogude ajal lisati valju sireeniga häiresüsteem. Mõlemad on alles ja töökorras seniajani.

Torn koos selle külgedel paiknevate pritsikuuride ja vahi korteriga valmis 1926. aastal, kusjuures tuletõrjujad olid selle ehitamiseks krunti taotlema hakanud juba veidi pärast Vabadussõja lõppu 1921. aastal. Kvartalit ristipidi läbiv maatükk saadi linnalt kätte 1925. aasta augustis ning juba samal kuul tehti meister Luhti plaani alusel ehitusega algust.

Ametlikult kuulutati hoone valminuks 1926. aasta 7. detsembril. Avakõne pidas tuletõrjeühingu juhatuse liige Rudolf Simon ja maja õnnistas sisse piiskop Jakob Kukk. Sündmuse tähtsust ilmestab muu hulgas asjaolu, et selle puhul läkitasid Viljandisse valitsuse tervitustelegrammi riigivanem Jaan Teemant ja haridusminister Jaan Lattik.

Seni ainus suur ümberehitus leidis hoones aset 1968. aastal. Nimelt lisati enam-vähem samal ajal esimese kutselise tuletõrjemaleva loomisega hoone tiibadele teine korrus, kus leidsid koha saal ning hulk vajalikke kontori- ja olmeruume.

Mõne aasta vabatahtlikega ühe katuse all olnud professionaalsed tuletõrjujad kolisid kesklinnast Riia maantee ääres valminud majja 1972. aastal.

Sel kuul oma 82. aastapäeva tähistanud maja kuulub seniajani priitahtlikule tuletõrjeühingule, ehkki see mittetulunduslik organisatsioon ei ole 1990. aastate keskpaigas aset leidnud reformide tulemusena juba pikka aega väljakutsetele reageerimisega tegelnud. Soovijatele osutatakse mitmesuguseid muid teenuseid, näiteks tehakse pottsepa- ja elektrikutööd, pühitakse korstnaid ning laetakse tulekustuteid. Umbes neli viiendikku hoonest on välja renditud.