/nginx/o/2011/06/13/626530t1h3ff8.jpg)
Teisipäeval, 14. juunil on Eestis lipu- ja leinapäev. Möödub 70 aastat päevast, mil Nõukogude võim küüditas Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.
Teisipäeval heisatakse Eesti lipud leinalipuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalipu võivad heisata ka kõik teised.
Ööl vastu 14. juunit toimus esimene massiküüditamine Eestis. Samal ajal korraldati operatsioon ka Nõukogude Liidu okupeeritud Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 inimest.
Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8. Eesti lippu heisates tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve. Leinalipuna heisatud Eesti lipp langetatakse kell 22.
Üleriigilisel leinapäeval asendatakse välisorganisatsioonide lipud Eesti lippudega. Asutuste lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipuvarda keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu.
Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50—100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.