«Mulle helistavad koolide direktorid, õpetajad, vallaametnikud ja pensionärid ja küsivad, mis asi see siis ikkagi on, seletagu ma uuesti,» räägib Kase täidetud paprikat süües. On kolmapäeva keskpäev ja istume ühes Viljandi toidukohas. Kase näoilme on ikka lustakas, aga on selgelt näha, et praegu pole tema elus just kõige kergem aeg. «Inimesed ei saa näiteks aru, kuidas saab trahvi teha, kui piletit ei pea niikuinii ostma.»