Esimene gripidiagnoos on pandud

Gripi vastu tasub vaktsineerida.

FOTO: Priit Simson (Postimees)

Kuigi Viljandimaal diagnoositi läinud nädalal esimene gripijuhtum, on hooajaliste haigestumiste arv terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova andmetel eelmiste aastatega võrreldes tavapärane.

Mõningast kasvu võib siiski täheldada: kui ülemöödunud nädalal registreeriti Eestis 3291 ülemiste hingamisteede viirusnakkuste juhtu, siis eelmisel nädalal oli neid 3698. 

Esimene gripijuhtum

Viljandimaal on haigestunuid pisut üle Eesti keskmise. Sealhulgas tuvastati meil ka esimene gripijuhtum.

«Kas see inimene sai nakkuse mõnel reisil käies või kohapealt, seda me praegu ei tea,» ütles Sadikova.

Kõige rohkem on praegu levinud rinoviirus, millega kaasnevad nohu ja köha, mõnikord ka väike palavik. See viirus levib üsna kergesti, aga rasket haigestumist ei põhjusta.

On leitud ka mõningaid gripilaadseid viirusi, nagu Sadikova neid nimetas. Need põhjustavad juba tõsisemat haigestumist.

«Ülemöödunud nädalal diagnoositi Eestis paar paragripi juhtu, samuti kolm RS-viirusesse nakatumist, neist kaks paraku Viljandimaal,» lausus ta.

RS-viirus on eriti ohtlik väikelastele.

Kaitsesüst kaitseb

Rääkides niinimetatud Hongkongi gripi paanikast, mis on meile jõudnud Venemaalt, ütles spetsialist, et see, täpsemalt H3N2 viirus, on meil igal aastal liikunud, kuigi väikeste mutatsioonidega, ja midagi erilist endast ei kujuta. «H3N2 tüved on gripivaktsiinis sees, nii nagu ka seagripiks nimetatud H1N1, lisaks veel mõned B-gripi tüved,» selgitas ta ning lisas: «Praegu on õige aeg gripi vastu vaktsineerida, sest haigus ei ole veel laialt levinud.» 

Eriti oluline on Olga Sadikova sõnul, et kaitsesüsti teeksid kroonilisi haigusi põdevad ja eakad inimesed. «Ülemöödunud hooajal, mil domineeris samuti H3N2 tüvi, moodustasid 77 protsenti hospitaliseerimist vajanutest eakad.»

Gripp on ohtlik haigus, mis nõuab Eestis igal aastal üle 20 inimelu. Gripi tagajärjel tüsistustesse surnud inimesed pole olnud vaktsineeritud.

Tagasi üles