Külluslik sadu tõi tulvad

Tänassilma jõe üleujutus. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viimase aja sagedased vihma- ja lumesajud on mõnel pool veekogud üle kallaste ajanud.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu hindas eile, et jõgede ja järvede veetase on haripunkti saavutanud või kohe selleni jõudmas. Samas on mõnel pool tõus juba langusega asendunud.

Tänassilma jõgi oli eile hommikul 149 sentimeetrit üle vaatlusposti nullpunkti ehk nelja sentimeetri jagu kõrgemal kui päev varem. Aga juba eile pärastlõunal oli tase paari sentimeetri võrra alanenud.

«Tänassilma jõel on väga madalad kaldad, nii et vesi ajab neist kergelt üle,» tõdes Randpuu.

Tartu maanteelt Rebaste külla viiva kruusatee oli Tänassilma jõgi eile mitmel lõigul üle ujutanud, ühes kohas enam kui saja meetri pikkuselt, kusjuures veekiht oli seal kümmekond sentimeetrit paks.

Tarvastu jões on vesi pärast järsku tõusu juba ka järsult langenud. 20. novembril tõusis jõetase selle sügise tipuni, 170 sentimeetrit üle nullpunkti. Eile mõõdeti tasemeks 105 sentimeetrit.

Võrtsjärv ja Emajõgi

Võrtsjärve veetase oli eile hommikul selle sügise kõrgseisus: 101 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti nullpunkti ehk kaks sentimeetrit eelmisest hommikust rohkem.

Ene Randpuu teada on aastakümnete jooksul 23. novembri keskmiseks tasemeks Võrtsjärves kujunenud 41 sentimeetrit üle vaatlusposti nullpunkti. Selle kuupäeva maksimum on 208 sentimeetrit üle ja miinimum 58 sentimeetrit alla nullpunkti, vastavalt 1923. ja 1975. aastast.

Sedapuhku hakkas Võrtsjärv kosuma 10. novembril, aga kiiremini reageeriv Emajõgi juba viis päeva varem.

Eile oli Emajõe veetase 181 sentimeetrit üle Tartu vaatlusposti nullpunkti. Viimase ööpäevaga oli lisandunud sentimeeter. Ajapikku on selle kuupäeva keskmiseks veetasemeks saanud 80 sentimeetrit üle nullpunkti.

«Näiteks 1978. aastast pärineb kõnealuse kuupäeva rekord: 236 sentimeetrit üle nullpunkti. Ja 1965. aastal mõõdeti miinimumiks 12 sentimeetrit alla nullpunkti,» rääkis Randpuu.

Sügistulvad jõudsid vallutada teisedki paigad, mis sademeterohkel ajal tavaliselt vee alla jäävad. Soomaal laiutasid eile vetevood, kuid sõiduteele vesi seal siiski ei küündinud.

Mis saab edasi?

Ene Randpuu märkis, et aasta lõpp sarnaneb paari viimase aasta omaga — ka siis ajasid veekogud üle kallaste. «Ehkki tavaliselt on just sügiskuud aastas need, mil veekogude tase on kõige madalam,» tõdes hüdroloog.

Kuidas käituvad veekogud edaspidi, sõltub Randpuu sõnul sellest, mida toob enesega ilm.

«Kui saabub lubatud külm, tõuseb Emajõgi tekkiva jää mõjul kindlasti paarikümne sentimeetri jagu, et pärast püsijää moodustumist taas langeda,» lausus ta. «Võrtsjärve kohta arvan, et lähipäevadel enam tõus ei jätku. Tänase (eilse — toim) päeva jooksul näitab tase juba langust. Seal võib olla ka tuule mõju, kuid kuna ilm siiski jaheneb, peaks veetaseme tõus peatuma.»

VÕRTSJÄRV

Võrtsjärve veetase Rannu-Jõesuu vaatlusposti nullpunkti järgi

• Eile, 23. novembril 101 cm
• 23. novembri paljude aastate keskmine 41 cm
• Absoluutne maksimum 221 cm 1923. aasta 26. novembril
• Absoluutne miinimum —93 cm 1996. aasta 6. septembril
Allikas: EMHI