/nginx/o/2010/10/05/444196t1h797d.jpg)
Eile algas Kitzbergi gümnaasiumis viie riigi koolirahva kohtumine, millel neli päeva arutletakse selle üle, kuidas muuta kool kohaks, kus on hea olla nii lastel kui täiskasvanutel.
Projektipartnerid lähevad rappa
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
6. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koolis ainult ei õpita, siin elatakse koos suur osa päevast ning seega on õpilaste ja õpetajate head suhted väga olulised,» ütles Karl Sollfrank, kes on Poola, Türgi, Saksamaa, Bulgaaria ja Eesti koole ühendava Comeniuse projekti üldkoordineerija. Juba mullu alanud ja veel aasta kestva projekti seekordse kohtumise teema ongi sotsiaalsed pädevused.
Küngas pakub eksootikat
Lisaks aruteludele ja rühmatöödele viivad võõrustajad oma kauged külalised Tartu ülikooli muuseumi ja Eesti looduskaunitesse kohtadesse.
«Teringi rabamatka ootavad külalised väga, sest mujal Euroopas on selline looduskooslus kadumas,» rääkis Eesti-poolne projektijuht, Kitzbergi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Katrin Veevo. Ta arvas, et omamoodi eksootikat võib pakkuda ka Baltimaade kõrgeim tipp Munamägi. «Võrreldes Türgi või Saksamaa mägedega on see väike muhk,» muigas õpetaja.
Mitu eestlasest osalejat tõi välja, et riigiti suhtutakse niisugustesse ettevõtmistesse erinevalt: kui eestlased on usinad projekte kirjutama ja rahvusvaheline koostöö on muutunud aastatega juba iseenesestmõistetavaks, siis mõnel pool on väliskülaliste saabumine suur sündmus nii koolile kui kogu piirkonnale. «Türgis kajastas ettevõtmist lausa televisioon,» lausus üks mullu seal viibinu.
Aktus sattus õpetajate päevale
Kitzbergi gümnaasiumis peetud tervitusaktus sattus õpetajate päevale ning Karl Sollfrank kiitis siinseid selle ameti esindajaid.
«Oleme projekti käigus juba näinud, et Eestis on nii materiaalse kui personali poole pealt loodud hariduse andmiseks suurepärased tingimused, ning kadestanud teid heade materiaalsete võimaluste ja personali pärast,» rääkis ta. Kõigis riikides on tema sõnul siiski esmatähtis, et õpetajad leiaksid endas indu ja jõudu oma tööst rõõmu tunda.