Kommentaar: Hiti autor meenutab

Hardi Volmer Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kui Hovery Covery versiooni oma loost esimest korda raadiost kuulsin, tundus see pööraselt naljakas ja igal juhul mitte negatiivne. Igatahes oli tõeline üllatus. Oli ju periood, kui bändid olid vait ja elavat muusikat telliti harva. Ise lavale seepärast eriti ei sattunudki. Üheksakümnendate aastate diskoajastu oli ühiskondliku vaesuse lainehari: tekkis massiliselt fonode järgi leelotavaid laulikuid. Hovery Covery oli üks neist. Eks nad olid natuke tragikoomilised, aga samas nunnud ja armsad.

Tegelikult ei läinud kaua, kui mul oli au nendega seda lugu ühe Tallinna ööklubi laval koos esitada. Mõtlesin, et tühja kah, teen nalja kaasa. Rahvas oli väga rahul.

Gunnar Loho telefonikõnet enne loo eetrisse minekut ma ei mäleta. Samas mürki kah võtta ei saa: äkki ta ikka helistas. Suurema tõenäosusega siiski mitte. On ju nurgatagused artistid kaverdanud ka väga kuulsate esitajate laule. Ega vist kätt vahele panna saa. Pole ka kuulda olnud, et seepärast oleks kohut käima hakatud. Autoriõigused ju säilivad ja nutsurull veereb. Ilmselt sellepärast väga ei solvuta, kui keegi su laulu ära nässerdab.