Vaba mõte: Sõnad ja sarved

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Väre
Hans Väre Foto: Marko Saarm / Sakala

Ma ei ole kunagi tahtnud härga sarvest võtta, meest sõnast aga küll. Lubadus on pidamiseks ja väljaöeldu eest tuleb vastutada. Muidugi, kõik plaanid ei pruugi täituda, aeg-ajalt juhtub eksitusi ja vahel vääratab keel ütlema asju, mida pole lõpuni läbi mõeldud. Enamasti piisab siis vabanduse palumisest. Ent kui eksija oma valesammu ei mõista, peaksid seda meeles pidama teised asjasse puutujad, poliitikute puhul eelkõige nende valijad.

Sel nädalal suutis rahandusminister Jürgen Ligi, kes esialgsetel andmetel peaks olema peatsetel riigikogu valimistel reformierakonna Viljandi- ja Järvamaa esinumber, tulla avalikkuse ette järjekordse «pärliga». Kolleeg Jevgeni Ossinovski nimetamine sisserändaja pojaks roosast erakonnast ei ajanud vihast punaseks mitte ainult sotsiaaldemokraate, vaid isegi Ligi enda parteikaaslasi. Tõsi küll, rahandusminister vabandas kiiresti, kuid et see pole kaugeltki esimene kord, mil ta oponente räigelt on solvanud, ei paista ta vigadest eriti õppivat.

Meenutagem, mida me Jürgen Ligilt varem teada oleme saanud (lisaks sellele, et eelarve on tasakaalus): Kadri Simson kaagutab; Kaja Kallasel on kaunid silmad, aga kinnine suu; Kalle Muuli võiks ennast põlema panna. Viimase, rahvuste pinnale trügiva kommentaariga on Ligi aga läinud juba nii kaugele üle piiri, et – nagu komöödiasarjas «Sõbrad» öeldi – piir on tema jaoks vaid täpp horisondil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles