/nginx/o/2010/06/07/381332t1h7e36.jpg)
STATISTIKAAMET kogub elanikelt küsitlusuuringutega vaid niisugust teavet, mida muul viisil pole võimalik hankida. Näiteks perede tarbimisharjumuste ja -kulutuste muutust saab hinnata ainult neilt endilt ostuharjumuste kohta küsides. Seega on inimeste valmidus küsitlusuuringutes osaleda Eesti riigist tõese ülevaate saamiseks väga tähtis.
RAHVALOENDUSE ja registrite põhjal teame, et 2010. aasta 1. jaanuaril elas Eestis 1,34 miljonit inimest. Ent seda, kuidas need inimesed elavad, missugused on nende majanduslik olukord ja elamistingimused ning mida nad arvavad oma tervisest ja toimetulekust, saame teada üksnes küsitlusuuringute abil.
Viimane leibkonna eelarve uuring tehti 2007. aastal. Selle põhjal võime väita, et ajavahemikus 1996—2007 kasvasid inimeste sissetulekud 3,5 ja kulutused 3 korda. Peaaegu samal perioodil, kui võrrelda 2007. ja 1998. aastat, kasvasid hinnad 1,4 korda.
Seega aastatel 1996—2007 perede olukord paranes: raha jäi rohkem kätte ja hinnad kasvasid aeglasemalt kui sissetulekud. Siiski on paljud meist kuu lõpul imestanud, kuhu ometi raha on kulunud.
KÕIGE ROHKEM kulutavad pered toidule ja eluasemele. Need on vältimatud väljaminekud ja seepärast nimetatakse neid ka sundkulutusteks. Sundkulutuste osa on aastatega vähenenud: 1996. aastal läks kõigist kuludest toidule 41 ja eluasemeIe 18 protsenti, 2007. aastal aga vastavalt 15 ja 14 protsenti.
Samal ajal on kasvanud transpordi-, side- ja vaba aja kulutuste osa. Kulutused rõivastele ja jalanõudele ning väljaspool kodu söömisele moodustasid 2007. aastal kulutustest sama suure osa kui 1996. aastal. Üldiselt on see trend positiivne: sundkulutuste osa on vähenenud ja rohkem raha on jäänud vaba aja sisustamiseks.
Aastal 2000 arvas üle poole peredest, et nad tulevad ots otsaga kokku. Väga head või ka normaalset elu ei saanud endale lubada isegi mitte iga kümnes leibkond. Kõige kehvemaks hindasid oma toimetulekut Võru, Põlva ja Valga maakonna pered.
Seitse aastat hiljem pidas pool Eesti peredest oma toimetulekut heaks ja 13 protsenti väga heaks. Raske oli toime tulla kolmandikul peredest. Varasemast kehvemaks hindasid oma toimetulekut Põlva ja Ida-Viru maakonna pered.
KUNI 2008. aastani liikus Eestis majandus tõusuteed: inimestel oli tööd ja palgad kasvasid. Viimased kaks aastat on seevastu olnud üsna keerulised.
Kuidas on inimesed hakkama saanud, kuidas on muutunud nende elamistingimused ja kuidas on neil läinud tööturul? Nendele küsimustele saame vastused just statistikaameti iga-aastaste tööjõu- ja sotsiaaluuringute alusel.
Selleks et koguda andmeid inimeste igapäevase toimetuleku kohta, alustas statistikaamet 2010. aastal taas leibkonna eelarve uuringut.
NAGU ÖELDUD, on väga oluline inimeste panus sellesse, et riik saaks oma elanike elujärje kohta ülevaate. Sellest järeldusi tehes on võimalik astuda samme heaolu parandamise suunas.
Loodame, et igaühel, kelle uksele koputab statistikaameti küsitleja, on võimalik uuringus osaleda ja teha meiega tänuväärset koostööd.
Eelmisel aastal osales statistikaameti küsitlusuuringutes enam kui 40 000 inimest.