Juhtkiri: Rohelust vähemaks!

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi järv.
Viljandi järv. Foto: Jevgeni Samarin

Tänu lossimägedele ja Valuoja orule on Viljandi haljastuse poolest Eesti kõige rikkam linn. See on väärtus, mille üle ilmselt iga kvaliteetset elukeskkonda hindav inimene siiralt rõõmustab.


Ent ühes kohas võiks rohelust küll tublisti vähem olla — Viljandi järve rannas. Liival lokkav muru ja vees vohavad vetikad pole midagi sellist, mis inimesi plaažile meelitaks.

Vähemalt osaliselt saab see mure nüüd lahenduse, sest linnavalitsus võttis Rannakohvikust jalgpalli harjutusväljakuni ulatuval alal ette kapitaalremondi. Ehkki ülejäänud kaldapealne jääb töömeestest seekord puutumata, peaks vähemalt kõige kasutatavam piirkond tublisti kaunimaks saama. Loodetavasti osutuvad sademevee ärajuhtimiseks ja tõkestamiseks mõeldud abinõud tõhusaks, sest muidu ei jää värske liivakiht kuigi kauaks suvitajaid rõõmustama ja ka uuel uhkel promenaadil pole pikka pidu.

Järveäärse käekäigu eest on linnajuhid sõnades alati hoolitsenud. Ometi pole seal juba hulk aastaid saadud hakkama tulvavee takistamisega ja muid suuremaid parandusi ette võetud. Miks hädavajalikud tööd nii kaua ootama pidid?

Kõige kergem on vabanduseks tuua muidugi rahapuudust, ent millegipärast on seda raske uskuda. Kui isegi suure kriisi ajal on võimalik leida miljon, et jupp rannast ilusaks muuta, siis heaoluaastatel oleks ilmselt veelgi rohkem teha saanud. Küsimus on valikutes. Kaunitest loosungitest hoolimata pole raekojas randa seni esmatähtsaks peetud.

Tõenäoliselt ei saa Viljandi plaažist kunagi sellist kohta, mis iseenesest turistide horde kohale meelitaks. Ükskõik kui palju sinna raha matta, jääb meri ikka võitjaks. Ent kindlasti peaks järve rand olema küllalt ilus, et pakkuda kohaletulnutele meeldivat puhkamisvõimalust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles