Juhtkiri: Piirid paika!

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Tänane päev ja homne hommikupoolik kuluvad majandushuvilistel justkui karikakramäng. Ainult et õielehtede asemel nopitakse ajalehtedest ja uudisteagentuuridest sõnumeid: tuleb euro, ei tule... Selgus saabub juba homme.

Ehkki viimaste kuude sündmused Kreekas ning rahaturgusid teiste üüratu võlakoormaga riikide pärast närivad kahtlused on kaardid veidi segi löönud, tundub tõenäosus, et meid kolmapäeval ühisraha kasutajate hulka kutsutakse, üsnagi suur. Eurotsoon vajab positiivset sõnumit ja mis võiks selleks sobida paremini kui uus, täiel määral Maastrichti kriteeriumidele vastav liige?

Eesti on valitsussektori eelarvedefitsiidi ja võlakoormuse kriteeriumi täitmiseks kõvasti pingutanud ning see tuleb igal juhul kasuks. Murelikuks teeb aga asjaolu, et mullu pidasid meile rangelt kohustuslikest piiridest kinni vaid kaks euroala riiki: Soome ja Luksemburg.

Niisugune olukord peaks panema Eesti rahanduspoliitika juhtide peas helisema häirekella. Esiteks tekib küsimus, kui tugev on rahaliit, mis oma reeglitest kinni ei pea. Teiseks: kas me suudame kriteeriume järgida pärast seda, kui meid on eurotsooni vastu võetud?

Kuigi euro positsioon pole praegu nii tugev kui varem, on ühisrahale minek Eestile endiselt kasulik. Euroraha hädasid tunneme tugeva sideme tõttu niikuinii, kuid tema tugevusi ei saa me teda käibele võtmata täiel määral kasutada.

Küll aga tuleks Eesti riigipeadel teha kõik selleks, et Maastrichti kriteeriume hakataks ka tsooni sees rangelt järgima. Tõsi, praegu on liikmesriikide võlakoormad erakordselt suured, sest osa neist tegi kriisi leevendamiseks majandusse suuri rahasüste, ent üle kokkulepitud piiride on mitu korda mindud ka headel aegadel, kui polnud mingit sundi finantsstabiilsuse põhimõtteid rikkuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles