Erko Saviauk: ka kuues tiitlivõit on jalgpallurile endiselt eriline sündmus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Viljandist pärit jalgpallur Erko Saviauk tuli tänavu FC TVMK meeskonnas Eesti meistriks ning pälvis hooaja lõpumängus jalgpalli liidu superkarika.

FOTO: Toomas Huik («Postimees»)

Erko Saviauk on tänavuse aasta Eesti jalgpalli meistermeeskonna FC TVMK Viljandist pärit pallur, kellele lõppenud aasta oli esimene hooaeg väljaspool FC Flora süsteemi.

28-aastane Erko Saviauk alustas jalgpalli algtõdede omandamist oma sünnilinnas Viljandis Jaak Luhakooderi juures. Hiljem tegi ta kaasa Leo Ira juhendatavas, toona veel Viljandi linnameeskonnana mänginud Tulevikus.

Alates 1995. aastast ehk kümme aastat FC Florasse kuulunud mees vahetas tänavu jaanuaris klubi, mille koosseisus ta viiele varem võidetud Eesti jalgpalli väärtuslikumale medalile lisas tänavu kuuenda.

12. novembril Helsingis peetud Eesti ja Soome rahvusmeeskondade mõõduvõtt oli Erko Saviaugule 60. Eesti koondises mängides on kaitsja löönud ühe värava.

Erko Saviauk, kas kuuendat korda Eesti jalgpalli meistritiitel võita on endiselt kordumatu ja eriline, nagu see on esimesel korral?

Varasemad korrad olen kuulunud võtjana FC Florasse. Tänavune kuld tuli tõepoolest varasematest emotsionaalsemalt ja oli suur sündmus, mitte ainult mulle, vaid kogu meeskonnale ja klubile.

Võita tiitel meeskonnaga, kes on selle nimel teinud palju ränka tööd ning püüelnud selleni mitu aastat, on väga hea tunne.

Kas pidustused olid saavutusele väärilised?

Enam-vähem. Tegime korraliku peo, millele järgnes puhkus. Praegu naudingi seda.

Kas te peate ka puhkuse ajal treenima, et end mingilgi tasemel vormis hoida?

Praegu katsun jalgpallile mitte mõelda, selja taga on pikk hooaeg. Oma lõbuks ning lõõgastumiseks mängin tennist ja käin ujumas.

Paar nädalat enne esimest treeningkogunemist tuleb veidi tõsisemalt liigutama hakata, et ettevalmistusperioodi algul enam-vähem vormis olla.

Kas jätkate tuleval hooajal TVMK-s?

Sõlmisin TVMK-ga kolmeaastase lepingu, seega mängin eeldatavasti meeskonnas veel vähemasti kaks hooaega. Muidugi ei tähenda see, et hea pakkumise korral seis muutuda ei võiks.

Liiguvad sahinad, et olen klubi müügilehel, kuid minuga pole sellel teemal vesteldud, seega ei tea ma seda kindlalt väita.

Teie mängijaõiguste eest maksis TVMK Eestis seni ühe suurema üleminekusumma — 150 000 krooni. Kuidas see mängija enesehinnangut mõjutab?

Mängijaõiguste üleminekusummad on kahe klubi vaheline kokkuleppe, mis mängijat ei puuduta, sest tema seda raha ei saa.

Ma ei pööra neile numbritele tähelepanu, sellega pole mõtet end vaevata.

Minul on leping TVMK-ga, mis mind rahuldab.

Kas uue klubi ja meeskonnaga kohanemine läks ladusalt? Kümne aastaga ühes süsteemis tekivad kindlasti mingid teatud rutiinid ja harjumused, millest vabaneda tuli.

Mind võeti hästi vastu. Meeskond on sõbralik, ehkki vahepeal tekkis raskusi väljakul nii-öelda mängu lugemisel, sest TVMK mängib Floraga võrreldes mõneti erineva mängujoonisega, natuke slaavilikumalt.

Seni olin mänginud puhtalt tsoonikaitsele orienteeritult, aga TVMK-s kasutatakse päris sageli ka mees-mehe kaitset. Sellega harjumine võttis aega, aga nüüdseks olen harjunud.

Kas te jäite oma mänguga hooajal rahule?

Oli päris korralik hooaeg. Sain mängida praktiliselt terve hooaja ja tõsisemaid traumasid polnud.

Meistrivõistlustel lõin vist kolm väravat. Neist magusaim oli kindlasti kaotusseisust löödud värav Florale. Selle mängu me võitsime.

Aasta algul, mil te TVMK-ga lepingu sõlmisite, olite võrdlemisi sõnaaher ja keeldusite täpsemalt klubivahetust kommenteerimast. Kas nüüd võite neid tagamaid veidi selgitada?

Üle-eelmisel hooajal Floras olin pidevalt hädas vigastustega ning sain klubis vähe mänguaega. Lühikesele mänguperioodile järgnes pikaks veninud traumast taastumine.

Ütleme nii, et mu lihased olid nõrgad. Eelmise aasta lõpul ja aasta algul tegin eritreeneri juhendamisel enda arendamiseks jõusaalis kõvasti tööd ning sellest tõusis tulu. Sellel hooajal tõsisemaid venitusi polnud.

Võib öelda, et kaalusin üle-eelmisel aastal tõsiselt juba ka jalgpallist loobumist. Praegu enam neid mõtteid pole, tahan mängida.

See on avalik saladus, et mõnel Eesti jalgpalliklubil on probleeme mängijate tasustamisega. Kas ka meisterklubis?

Meil selliseid probleeme pole. Palgapäev on palgapäeval, kui see muutubki, siis vaid paar päeva siia-sinna.

Te olete seega elukutseline jalgpallur, kes ei pea pere elatamiseks jalgpalli kõrvalt lisatööd tegema.

Jah, teenin leiba jalgpallurina. Seni oleme perega hakkama saanud.

Kui sageli oma sünnilinna satute?

Üpris tihti, vanemad elavad Viljandis.

    Tagasi üles