Tarvastu mõisnik sai mälestusmärgi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kalev Pehme loodud büsti avamisest Tarvastu kabelis võtsid osa kohalikud kunsti- ja ajaloohuvilised.

FOTO: Peeter Kümmel

Neljapäeval esitles kohalik skulptor Kalev Pehme Tarvastu kabelis kipsbüsti, mis kujutab kunagist mõisnikku Carl von Mensenkampffi.

Skulptori sõnul oli tema peas juba aastaid küpsenud mõte teha Tarvastu mõisa viimasest parunist büst, et väljendada sümpaatiat tema ettevõtmiste vastu.

«Tegin paruni pea valmis täitsa omast mõistusest, lihtsalt kujutasin vaimusilmas ette, milline võis üks tolle aja mõisnik olla,» rääkis Pehme. «Hiljem sain Mensenkampffi pildi, kus ta seisab minu praeguse kodu linnaveski hoone ees, ja julgen väita, et olen mehe väljanägemise täpselt ära tabanud.»

Büsti avamisele olid tulnud Tarvastu kunstikooli õpetajad ja õpilased. Mõisnike perekonnast rääkis Kaarel Mäeorg, kes on Tarvastu mail tuntud ajaloouurija ja rahvaloomingu koguja.

«See, et mõisniku mälestuseks tema rinnakuju välja pannakse, on midagi erilist,» leidis Mäeorg. «Meid on ju õpetatud mõisnikke vihkama, väites, et nad olid rõhujaid, aga see polnud siiski päris nii. Mõisaaeg on osa eesti rahva ajaloost ja mõisatest on saanud alguse palju asjalikke algatusi.»

Ajaloouurija jutu järgi polnud Mensenkampffid mitte ordurüütlite järeltulijad, vaid umbes kahesaja aasta eest Eestisse asunud siniverelised intellektuaalid. Nad ei pidanud eestlasi alamrahvaks ning nende toetusel alustas Mustlas tööd kool, kus õppisid eestlaste lapsed.

Viimane Mensenkampff lahkus Eestist 1939. aastal, kui Hitler sakslased kodumaale kutsus. Hiljem on mõned tema järeltulijad Tarvastus käinud.

Mõisnike suguvõsa on tuntuks saanud sellega, et kinkis Viljandile Tarvastus asunud rippsilla. Selle oli Mensenkampffide pere lasknud ehitada selleks, et saaks käia vanemate matmispaigas, 1825. aastal Linnamäele püstitatud kabelis.

    Tagasi üles