«Sakala» usutleb Karksi valla kandidaate

Foto: logo

Mida teete, et investeeringud ei koonduks peamiselt Karksi-Nuia?

Arvo Maling,
kandidaat r. 112,
valimisliit Koostöö

Viimasel neljal aastal on Karksi-Nuias valminud lasteaiahoone ja renoveeritud vana koolikorpus ning Karksi külani on viidud valgustatud kergliiklustee. Kõik need investeeringud on tehtud kogu vallarahva huvides. Käima on pandud õhtune bussiliin, et õpilastel oleks võimalik kasutada vallakeskuses pakutavaid teenuseid.

Otsestest investeeringutest küladesse peame kõige olulisemaks peamistele ühendusteedele kõvakatte panemist ja kruusateede seisukorra parandamist. Hea tee annab inimestele paremad liikumisvõimalused ja suurendab külade elujõudu.

Et enamik külasid ühendavaid teid on riigi omandis, oleme teinud ja teeme edaspidigi tihedat koostööd maanteeametiga. Kohe-kohe alustatakse Lilli tee remonti, mille tulemusena saab lõik Karksi-Nuiast Ruhjani 2010. aasta sügiseks mustkatte. Kõvakatet ootavad järgmisena Ahimäe—Tuhalaane—Morna ja Kaali—Polli—Halliste riigitee. Igal aastal tuleb investeerida vallateede remonti. Loodame, et järgneval neljal aastal suudame parandada viiendiku vallateedest.

Talvel teeb vald lumetõrjet iga koduni, nagu tehakse linnades. Korras tee parandab avalike teenuste kättesaadavust.

Toetame aktiivseid kodanikeühendusi, kes panustavad piirkonna elukeskkonna ja inimeste heaolu parandamisse. Euroopa Liit toetab projektitaotluste kaudu külapiirkondade arendamist.

Toetuse saamine oleneb paljuski külaelanikest. Selleks on moodustatud ühendusi, kes oma küla arendamiseks ise raha taotlevad. Vald on toetanud kodanikeühendusi projektide omafinantseeringu osas ja laenuintresside tasumisel. Seni on toetuste taotlemisel innukad olnud Karksi, Sudiste ja Tuhalaane kant.

Karksi vallas on külavanemate käsutuses 10 protsenti maamaksust laekuvast summast ning selle kasutamise otsustavad külaelanikud külavanema ettepanekul. Tänu sellele on kaunimaks muutunud hulk külasid ja puhkekohti.

Usun, et peagi valitav volikogu suudab teha investeerimisotsuseid nii, et sellest tõuseb kasu kogu vallarahvale.

Maire Sala,
kandidaat  nr. 108,
Isamaa ja Res Publica Liit

Senised investeeringud on tehtud perspektiivitundega. Maan­tee vajas rekonstrueerimist ja lisaks sellele sai valmis suurepärane kergliiklustee Karksi-Nuia ja Karksi vahel. Ka gümnaasiumi tarvis tehtavaid kulutusi ei tohi piirata. Kui me ei saaks lastele pakkuda tänapäeva nõuetele vastavaid kooliruume ja staadioni, õpiksid nad ehk mujal ning koos nendega läheksid siit ära ka nende pered.

Teame, et raha taotlemine on muutunud projektipõhiseks, ja selline suundumus nõuab kohalikku omaalgatust. Külaliikumine on andnud meile elujõulised seltsid ja külavanemad, kuid nende tegevusega käivad kaasas kohustused ja suur vastutus.

Loomulikult toetab vald investeeringuprojekti, nii nagu näeb ette omaosaluse nõue, kuid kõigepealt on vaja leida investor.

Meie vallas on pikaajaline üritus seltside ümarlaud: mittetulundusühingud tulevad kokku, et pakkuda välja häid mõtteid ja neid edasi arendada ning saada tarvilikke teadmisi. Pidevalt antakse teavet uute europrogrammide kohta ning tutvustatakse vallaeelarvest toetatavate projektide rahastamistingimusi ja -võimalusi.

Edaspidi peaks hoiduma kallite haljastusprojektide tellimisest ja nende kinnimaksmisest, kui need tegelikkuses teostamata jäävad. Viitan Karksi-Nuia keskväljaku ja Vabadussõja mälestusmärgi pargi haljastusprojektile.

See on priiskamine külade arvelt. On aeg senisest enam keskenduda külade arengule. Loodame, et seda suudab teha uus volikogu uue esimehega.

Heino Luik,
kandidaat nr. 135,
Keskerakond

See polegi nii lihtne küsimus, nagu pealtnäha tundub. Oleks majanduselu natuke parem ja raha jätkuks, poleks häda midagi. Aga praegu see ju nii ei ole.

Karksi-Nuia on valla keskus ja seni oleme eelisjärjekorras arendanud seda. Tahame ju, et see oleks teiste linnadega konkurentsivõimeline, näeks ilus välja ja et ka meie külade elanikud saaksid siin kõik vajalikud teenused.

Viimane hea näide oli Karksi-Nuias eelmisel laupäeval korraldatud meefestival.

Jah, meil on uus lasteaed, korras kool, hea kultuurikeskus, raamatukogu ning spordikool, muusikakool ja kunstistuudio. Ka Karksi-Nuia peatänavad on nüüd korras. Külalised ja turistid kiidavad eriti teed Karksini. Vaja oleks veel remontida staadion ja rajada noortekeskuse juurdeehitis.

Aga meil on ka 20 küla, kes ootavad samasugust tähelepanu. Tõsi on, et nende mahajäämus on märgatav. Kõik hädavajaliku oleme seni siiski suutnud korras hoida.

Pean praegu kõige tähtsamaks küladevaheliste kruuskattega teede korrashoidu ning keskusega ühenduses olevate tolmuvabade ja asfaltteede seisukorda. Muidugi käib siia juurde talvine vallateede hooldus üheksas piirkonnas.

Kõike seda kavatseme tulevikus jätkata. Lisaks sellele tuleb korras hoida elekterside ja bussiliiklus ning tagada toidu kättesaadavus maal.

Aga investeeringud? Praegustes majanduslanguse tingimustes ei saa ju midagi lubada. Meil on sel aastal ajutiselt peatatud isegi külade abiprogramm, mis on seni andnud 10 protsenti maamaksust külavanemate käsutusse.

Nii nagu kõik naabrid, loodame meiegi endise elurütmi taastumist. Siis tahame Karksis hooldekodu edasi ehitada. Seniks aga kannatust meile kõigile!