Taevasse adresseeritud kiri jõuab Paidesse

Postkast. Foto: Elmo Riig / Sakala

Postiga saadetakse kirju, kuhu on saajaks märgitud kas Jumal või vanaisa ja mis täpse aadressi puudumise tõttu kunagi kohale ei jõua. Alates tänavu veebruarist hoiustatakse säilitamisele kuuluvaid postisaadetisi Paides selleks ette nähtud ruumides.

Tulenevalt postiseadusest säilitab Eesti Post kättetoimetamata jäänud postisaadetisi vähemalt kuus kuud.

Aktsiaseltsi Eesti Post kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juhi Inge Suderi sõnul tuleb igal nädalal hoiule keskmiselt sada saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad. Põhjused, miks saadetised saajat ei leia, on erinevad.

Kõige rohkem kirju tuleb hoiule seetõttu, et adressaat ei ela märgitud aadressil või on aadress kirjutatud valesti. Teine levinud põhjus on ebapiisav või ebatäpne aadress, näiteks on kirja pandud vaid saaja ees- ja perekonnanimi.

On ka omapäraseid kohti, kuhu kirju saadetakse: taevasse, Jumalale ning mujalegi. Arhiivis leidub kirju, millel puudub nii saaja kui saatja aadress, samuti on saadetisi, mille eest ei ole tasutud või on tasutud vähem ning saaja keeldub puuduva osa eest lisatasu maksmast.

Kõigil Paidesse jõudvatel saadetistel on üks ühine puudus: neil pole saatja andmeid ja seega pole võimalust saadetis omanikule tagastada.

Suurem osa tähtsaadetistest pannakse hoiule hoiutähtaja möödumisel. Nende seas on kõikvõimalikke kummalisi esemeid, näiteks komisjoni poolt hävitamisele saadetud musta pesu, tubakatooteid, vibraatoreid, pissipotte, ämbreid, aga ka vorstitooteid ning omavalmistatud hoidiseid.

Ühes kuus leiab omaniku keskmiselt kolm kuni viis postisaadetist, tavaliselt tähtkirja või pakki. Need tagastatakse saajale või saatjale nende avalduse alusel. Postisaadetised, mis omanikku ei leia, avatakse vastavalt juhendile pärast kuue kuu möödumist. Postisaadetiste avamisel võtab seda teinud komisjon vastu otsuse, kuidas saadetise sisuga toimida.