Aavo Savitsch: Viljandis meenutati taas Alfons Rebast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aavo Savitsch

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Äsja möödus 101 aastat Alfons Rebase, läbi aegade tunnustatuima Eesti soost väejuhi sünnist. Meil on põhjust uhke olla, sest Alfons Rebane töötas aastatel 1935—1939 Kaitseliidu Sakala maleva instruktorina.


Alfons Vilhelm Robert Rebane sündis 24. juunil 1908 Valgas ja suri 8. märtsil 1976 Saksamaal Augsburgis. 1999. aasta 26. juunil maeti ta Tallinna Metsakalmistu mulda.



Alfons Rebane oli Eesti ohvitser, kes sõja puhkedes liitus Saksa armeega, et maksta kätte meid okupeerinud kommunistliku režiimi kuritegude eest. Ta oli geniaalne väejuht, kes sai kuulsaks lahingutega ülekaaluka vaenlase vastu ja sõdurite päästmistega piiramisrõngastest. Teise maailmasõja ajal pälvis ta tammelehtedega Rüütliristi, kõrgeima autasu, mis ühele eestlasele iial on antud.



Juba viiendat aastat järjest kogunesid 22. juunil endise Kaitseliidu ja praeguse muusikakooli hoone ette kolonel Rebase omaksed, sõjakaaslased ja austajad, et tähistada suurmehe sünniaastapäeva.



Eelnevalt kinnitati mälestusplaadi alla lillekast, mis on sealt kahel korral varastatud. Kas vargad on Rebase tulised austajad või poliitkorrektsed võimurid, pole isegi politseiuurimine tuvastanud.



Mul on hea meel, et oma kohalolekuga austas üritust Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt, kes on kõikidel aastatel seda mälestuspäeva toetanud. Ajaloohuvilisena rääkisin mina Alfons Rebasest kui isiksusest. Muu hulgas ei saanud ma jätta avaldamata nördimust, et koloneli ja tema sõjakaaslaste võitlust Eesti eest püütakse sihilikult unustada.



Seejärel siirduti Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu esimehe Harald Mäepalu kutsel Oru tänavale muinsuskaitsjate ruumidesse, kus oli kaetud laud kergete suupistetega. Oma lauakõnes meenutas Mäepalu kolonel Rebast ning tema elukäiku ja sõjameheteed.



Seekordne mälestuspäev oli varasematest tagasihoidlikum, sest vanad sõjamehed olid kutsutud Tallinna Vabadussamba avamisele. Järgmisel aastal traditsioon jätkub, sest on veel neid, kes peavad Alfons Rebase mälestust kalliks.

Tagasi üles