EESTI RIIK on kestnud 95 aastat. Ta on elujõuline praegu ja ka tulevikus. Teistsugust mõtteviisi ei saa ega tohigi meil olla.
Palju õnne!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kestame just tänu meie enda inimestele. Eelkõige tänu neile, kes oskavad näha väärtusi kodupaigas ning annavad oma panuse Eestis elades ja töötades. Arvestada on võimalik ainult nendega, kes on kohapeal.
Keerulistest aegadest saadud õppetunnid on muutnud meid nii tugevaks kui ka alalhoidlikuks. Praegu on aga aeg, mil paljud senised harjumused ja tõekspidamised tuleb ümber hinnata. Pärale on jõudnud teadmine, et me ei ole eraldiseisev saareke ulgumerel, vaid osa suurest majandusruumist ja elukeskkonnast.
Seda tähtsat asjaolu on tarvis silmas pidada nii Eesti, maakonna, linna kui küla tasemel otsuseid tehes. Teadmine, et globaalsete muutustega tuleb kindlasti arvestada, on kogu oma ilus ja karmuses meieni jõudnud ning avaldub rahvastikunäitajates, inimeste ootustes ja paljus muus.
ÜMBERHINDAMIST nõuavad ka hiljutised suured unistused, millest võivad saada meie suured mured. Edukas «tiigrihüpe» võõrutab lugemis- ja kirjutamisoskusest ning näost näkku suhtlemisest. Aastaid unistasime võimalusest reisida välismaale. Nüüd on see võimalik ja meie unistusest on kujunemas probleem.
Paljud lähevad laia maailma uudistama ega pruugigi tagasiteed leida, sest ahvatluste ahel on pikk. Näiteid leiab hulgaliselt. Samas on see kõik osa ihaldatud vabadusest ja harjumuspärane normaalsus.
Seetõttu seisame muutuste lävel ning meie tugevus peitub ühelt poolt muutustega kohanemise kiiruses ja teisalt võimes ise riigina edukalt toimida.
Kahtlemata on keeruline olla avatud muutusteks ja samal ajal loodut hoida.
SOOVIME VÕI MITTE, aga meie elu ja edulugu tervikuna juhib majanduse ja ettevõtluse kaudu loodav lisaväärtus. Veel pisut toored kapitalistlikud majandusreeglid mõjutavad meie väärtushinnanguid. Saavutamata tasakaal ja madal elatustase on võtnud paljudelt inimestelt kindlustunde. Veel ei ole täielikult taastunud sotsialistliku plaanimajanduse ajal kaotatud lugupidamine ettevõtja kui majanduse käigushoidja rolli suhtes.
Väidan, et just koos tänutunde tärkamisega kaovad barjäärid ning sünnib koostöö, mis avab tee loovuse avaldumiseks, eduks ja teineteisemõistmiseks.
Võim versus vaim, raha versus väärtused, ratsionaalsus versus emotsionaalsus. Milleks võrrelda võrreldamatuid, kui võib lihtsalt kokku leppida, et üks ei välista teist? Võtame mõlemast poolest parima ja vormime sellest edukuse võtme!
ÜKSIKULT ÜLDISE poole liikudes mõistame, et mõtlemise muutus peab alguse saama meist endist. Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Seega on selge, et Eesti riiki tuleb kujundada koos, iseenda valgustamine ja arendamine jäävad aga igaühe enda hooleks.
Tuntud Ameerika näitleja George Burns ütles kord, et kahjuks raiskavad need inimesed, kes tegelikult teavad, kuidas riiki juhtida, aega takso juhtimise või juuste lõikamise peale. Kuid kes on siis tegelik juht ja riigimees?
Minu meelest on riigimees see, kes olenemata oma ametikohast kannab endas tunnet, et ta saab, julgeb ja soovib võtta vastutust inimeste eest.
Juba sel sügisel on valimised. Kutsun üles kandideerima üksnes neid inimesi, kes julgevad kinnitada, et nad võtavad vastutuse ja jäävad seda tehes riigile lojaalseks. Ükski riik, kogukond ega inimene pole saanud jõukust, rõõmu ja õnne hädaldades, kirudes riiki ja kaaskodanikke, vaid ikka lisaväärtusi luues, lahendusi leides ja positiivseid võimalusi kasutades. Nii peame meiegi talitama.
EESTI ON RIIGINA tubli olnud. Sellest piisab olevikuks, aga tulevikupüüdlused on alati suuremad. Eestil hakkab tõeliselt hästi minema siis, kui kodanikel on hästi minemise tunne ka südames. Kui iga hommik algab tänutundega kõige selle eest, mis on juba olemas, siis kasvab loodav õigele pinnasele.
Vabariigi aastapäeval teeme kummarduse meie riikluse loojatele ning selle kaitsjatele ja järjepidevuse kandjatele möödunud aastakümnetel. Samas tuleb meeles pidada, et meie ülesanne on anda see riik üle järgmistele põlvkondadele veel tugevama, targema ja turvalisemana.
Olgem tänulikud aja ja võimaluste eest, mis meile on antud, ning näidakem seda pühapäeval üheskoos välja! Palju õnne, Eesti! Palju õnne, Viljandimaa!