iDeal kampaania

Uus aasta tõi toetustesse ja seadustesse muudatusi

Esialgu soodsana näiv pakkumine võib hiljem osutuda üle jõu käivaks kohustuseks.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Sotsiaalministeeriumi andmetel tõusid aasta algusest töötasu alammäär ja töötutoetus, suurenes lapsepuhkuse tasu ning tasuliseks muutus isapuhkus. Rakendusid ka vanemapension ja vajaduspõhine peretoetus.

Isapuhkust on õigus saada kümme tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse tasu makstakse töötaja keskmise töötasu alusel, kuid mitte suuremas summas, kui oli kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Suurenes lapsepuhkuse tasu. Emal või isal on õigus saada seda igal aastal kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast või üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse tasu on senise 4.25 euro asemel 15.18 eurot päevas. Lisainfot saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Valitsus kehtestas ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu kokkulepitud töötasu alammäära ehk miinimumpalga tõstmise. See on nüüd 320 eurot senise 290 euro asemel. Tõusis ka töötutoetus — 65.41 eurolt 101.50-le.

Töötuskindlustushüvitist on võimalik saada maksimaalselt 1054.62 eurot kuus. Maksimaalse hüvitise alus on kolmekordne Eesti keskmine ühe päeva töötasu, mis sel aastal on 22.68 eurot. Keskmise päevatasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel jõustus tagasiulatuvalt jaanuarist määrus, mille järgi tõusis noorempedagoogi ametijärguga õpetaja töötasu alammäär 608 eurolt

715-le ja pedagoogi ametijärguga õpetajal 644 eurolt samuti 715-le.

Vanempedagoogide ja pedagoogide-metoodikute töötasu alammäär ei tõusnud.

Arsti töö läheb kallimaks

Jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mis kehtestas eriarsti visiiditasu piirmääraks 5 ja voodipäevatasu piirmääraks 2.50 eurot. See ei tähenda siiski, et kõik haiglad või arstid sellised hinnad kehtestaksid — need on ülemmäärad.

Märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 2.60, kiir­abitehnikutel 3.83, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4.50 ning arstidel 8 euroni tunnis.

Oktoobrist jõustub Euroopa piiriülese tervishoiu direktiiv. Hiljemalt 25. oktoobril võtavad kõik Euroopa Liidu riigid üle direktiivi, mis võimaldab patsiendil saada tervishoiuteenust ükskõik millises liikmesriigis. Tuleb aga meeles pidada, et Eesti haigekassa hüvitab ravi ainult siis, kui patsiendil oleks olnud selle haigekassa kulul saamise õigus ka Eestis. Kui välismaine teenus on kodumaisest kallim, tuleb vahe patsiendil endal maksta.

Laps toob pensionilisa

Tänavu 1. jaanuaril ja hiljem sündinud laste eest hakkab riik tegema kogumispensioni teise sambasse täiendavaid sissemakseid, mis on neli protsenti Eesti keskmisest palgast. Maksed kestavad lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Pensionilisa saavad ka need vanemad, kelle järeltulija on sündinud ajavahemikus 31. detsember 1980 kuni 31. detsember 2012. Kumb vanematest ja millise lapse eest lisa saab, tuleb vanematel omavahel kokku leppida ja teha selle kohta sotsiaalkindlustusametisse avaldus.

Juunist saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Toetust hakatakse maksma juulist. Täiendava toetuse suurus on 9.59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps, ning 19.18 eurot, kui neid on kaks või rohkem.

Taotluse võtavad vastu ning toetuse maksavad välja omavalitsused. Toetus määratakse kolmeks kuuks, seega tuleb taotlus esitada neli korda aastas.

Juulist tõuseb toetus pere kolmanda lapse ja järgmiste laste kohta 76.72 euroni. Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne toetus kerkib samast ajast 1000 eurole lapse kohta ehk kolmikute puhul 3000 euroni, nelikutel 4000 euroni ja nii edasi.

Käesoleval aastal on vanemahüvitise ülempiir 2234.19 eurot, alampiir aga 290 eurot.

Suvi toob muudatused ka põhikooli lõpetava lapsega peredele. Erinevalt senisest makstakse sellisele lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest, sõltumata õpingute jätkamisest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus peretoetusi saada septembrist.

MAKSUMUUDATUSED

Uus aasta tõi uuendusi ka maksustamises: muutunud on näiteks maamaksuseadus ja tõusnud aktsiisid, vähenenud aga töötuskindlustusmaksed.

• Käesolevast aastast on kodualune maa maamaksust vabastatud. Maksuvabastus kohaldub automaatselt, selleks ei pea maa omanik või kasutaja eraldi avaldust tegema. Täpsemalt saab muudatuse kohta infot rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee/maamaksusoodustus.

• Kehtima hakkasid ka käibemaksuseaduse muudatused, mis puudutavad eelkõige mittemaksukohustuslasele autode, lennukite ja laevade pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusse andmist. Edaspidi tuleb teenus maksustada kliendi asu- või elukohas. Seega kui teenuse saaja asukoht on Eestis, on käibe tekkimise koht Eesti.

• Töötuskindlustusmakse määr on töötajale 2 protsenti ja tööandjale 1 protsent senise 2,8 ja 1,4 protsendi asemel.

• Alkoholiaktsiis kerkib 5 ja tubakaaktsiis 10 protsenti. Et aktsiisid moodustavad toote hinnast vaid osa, peaks tarbijale tuntav hinnatõus nimetatust väiksemaks jääma.

• Käesoleval aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, seega  on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus tööandjale 95.70 eurot kuus ja füüsilisest isikust ettevõtjale 287.10 eurot kvartalis (1148.40 eurot aastas). 2011. ja 2012. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 278.02 eurot.

Allikad: maksu- ja tolliamet, «Sakala»

TÕUS

Üks suuremaid tänavusi tõusjaid mullusega võrreldes on lapsepuhkuse tasu. Andmed on eurodes päeva kohta.

2012   4.25

2013   15.18

Allikas: www.eesti.ee

Tagasi üles