EI PEA OLEMA rassist ega imperialist, et märgata kollase rassi jõulist esiletõusmist maailma areenil. Kus on nõudlus, seal on ka pakkumine. See puudutab nii valitsemise viisi kui konjunktuuri.
Ramo Pener: Hiina asub maailma areenile soleerima
16. aprill 2009, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina Keskpanga kuberner Zhou Xiaochuan andis äsja nagu muuseas teada, et dollari aeg maailma turuvääringuna on läbi. Mitme teisegi Hiina finantseksperdi sõnul on dollari usaldusväärsus globaalsel turul devalveerunud ja seepärast pakuvad nad ideed võtta kasutusele uus, globaalne raha.
See mõte ei olnud võõras ka John Maynard Keynesile, kes pakkus 1944. aasta Bretton Woodsi konverentsil globaalseks ühikuks välja bancor’i, mille stabiilsuse pidanuks garanteerima eri toorained.
HIINLASTE ARVATES ei peaks dollarit asendama ei
euro, Jaapani jeen ega ka Suurbritannia nael ning nende kui uute tegijate mõttevälgatust ei saa ignoreerida. Meil tuleb arvestada, millest mõtlevad, räägivad ja kirjutavad moderniseeritud kommunistliku riigi eksperdid. Hiina Rahvavabariigist võib saada Ameerika kõrval suuruselt teine globaalne võimukeskus.
Üleilmne finants- ja majanduskriis võib tähendada Hiinale ajaloolist murrangut saada juhtpositsioonile, saada otsustajaks ja tegijaks. Seepärast ta ihaldabki uut finantskorda.
Hiinas kui ühe parteiga riigis on siiski veel palju korruptsiooni ning äritehingud on seal suhteliselt läbipaistmatud. See aga ei näi rahvavabariiki häirivat. Nad saavad hakkama, võib-olla koguni uue maailma valitsemise plaaniga. Tõepoolest: miski ei välista, et tuleviku maailm on rohkem Hiina nägu.
Hiina ja Argentina keskpank allkirjastasid rahalise koostöö lepingu raamtingimused. Sellest tulenevalt saaks Argentina Hiinast tuleva impordi eest maksta juba jüaanides, aga mitte enam dollarites. Brasiilia riigipea Luiz Inacio Lula da Silva on arvamusel, et dollari asendamise poolt peaks põhimõtteliselt olema kõik kolmanda maailma riigid.
Arvan, et tulevikus hakkavad majanduselu korraldama neli supervõimu: Hiina, Ameerika, India ja Jaapan. Loomulikult näeb ka Venemaa siin endale uut väljakutset babüloonia ja bütsantsi impeeriumi taastamiseks. Sarnasusi kahe suurriigi vahel on rohkem, kui tahaksime tunnistada.
Milline näeb täpsemalt välja Venemaa ja Hiina vennastumine, ei oska keegi praegu öelda. Maailmavaateliselt ei tohiks neil suuri probleeme olla.
Öeldakse, et Hiina on praegu umbes samas olukorras kui Ameerika 1930. aastatel. Ta valmistab ette uut maailmakorda, kus enam ei domineeri läänelikud institutsioonid. Meie suurele vennale on tekkinud tõsiselt võetav rivaal.