Ehkki streik pole seni meditsiinitöötajatele loodetud tulemusi toonud ja enamik meedikuid jätkab seda, asub suurem osa Viljandi haigla arstidest uuel nädalal tööle.
Enamik haigla arste lõpetab uuel nädalal streikimise
20. oktoober 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei taha olla streigimurdjad, aga peame patsientidele kas või lühikeseks ajaks hingamisruumi andma,» selgitas esmaspäevast tavapärases rütmis tööd jätkava Viljandi haigla streigikoordinaator, Viljandi arstide liidu vanem Tiidrek Koemets.
8. oktoobrist on haiglas streikinud üle 50 meediku, kelle seas oli 31 polikliinikus patsiente vastu võtnud arsti.
Koemets viitas streigi lõpetamist põhjendades ka sotsiaalministeeriumi plaanile, mis näeb ühe võimalusena ette, et pärast 2020. aastat võib Viljandist haigla sootuks kaduda. «Kui me kaua streigime, võib see haigla kaduda juba enne 2020. aastat,» lausus ta.
Ta lisas, et esialgu otsustasid streikimise lõpetanud arstid jätkata tööd ühe nädala. Ülejärgmise nädala kohta langetatakse otsus nädala pärast.
Mõned streikijad jäävad
Ehkki ambulatoorne vastuvõtt jätkub esmaspäevast Viljandi haigla polikliinikus tavapärases mahus ning patsiente enam tagasi ei saadeta, ei saa tööseisak haiglas juriidiliselt siiski läbi.
Ametlikult on seda otsustanud jätkata Eesti tervishoiutöötajate kutseliitu kuuluvad õed, laboritöötajad, radioloogiatehnikud, radioloogid ja laboriarst ning streigiga liitub anestesioloog. See otsus tähendab omakorda, et tööseisak liigub lausa haigla statsionaarsesse ossa.
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere tunnistas, et need streigid on suuresti deklaratiivsed, sest patsiente otse ei puuduta. Haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee selgitas, et ükski operatsioon anestesioloogi streigi tõttu ära ei jää ning kedagi ei hakata ka narkoosi või tuimastuseta lõikama. «Anestesioloogil on tööülesandeid ka sel ajal, kui tal patsiente pole, ning sel ajal ta streigibki,» ütles Valdvee.
Laborantide ja radioloogide streik peaks tähendama, et suletud on proovide vastuvõtt ning röntgen ja kompuutertomograaf. Tegelikult need Valdvee teatel töötavad ning streigitakse ajal, kui patsiente pole.
Priit Tampere kinnitas, et tema pole ühtegi arsti survestanud streiki lõpetama. «Me oleme rääkinud teineteise muredest, aga streik pole mõjutanud otsuseid haigla töö ja tuleviku osas,» lisas ta.
Mõned patsiendid jäid ajata
Juhatuse esimehe arvates mõjutas streiki lõpetama see, et arstid tajusid töö kuhjumist ning mõistsid, et patsiente ei saa hätta jätta. «Järgmisel nädalal hakkavad kätte jõudma arstiajad neil inimestel, kelle vastuvõtuaeg streigi avanädalal edasi lükati,» lisas ta.
Streigi tõttu vastuvõtuajast ilma jäänud patsientidele määrasid haigla vastuvõtutöötajad kohe uue aja. Vaid üksikud patsiendid jäid ilma, sest mõne arsti juurde on nii pikk järjekord, et sinna sel aastal enam vabu aegu polegi. Uude aastasse praegu patsiente ei registreerita.
Eesti arstide liidu ning haiglate liidu esindajad pidasid seni viimase tulemusteta läbirääkimisvooru neljapäeval. Eile arutas olukorda haigekassa nõukogu, kes jäi oma varasema ettepaneku juurde. See meedikuid ei rahulda.
Kui arstid küsisid oma nõudmistes uuel aastal 20-protsendilist ning õed ja hooldajad 40-protsendilist palgalisa, siis haigekassa eelarve järgi saaks hooldajate palka kergitada 13,7, õdedel 9,7 ning arstidel 6,1 protsenti. Palgatõus peaks jätkuma ülejärgmisel aastal.