Eile oli Viljandi kultuuriakadeemias esimene täispikk koolipäev. Päevases õppes alustas 139 esimese kursuse üliõpilast, neist 39 on magistrandid.
Tudengid leidsid tee akadeemiasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku õpib akadeemias 1029 üliõpilast, kuid see arv võib muutuda, sest sadakonna avatud ülikooli tulijaga pole veel lepingut sõlmitud.
Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektori Harry Illaku sõnul võib sisseastumisest huvitatute arvuga valdavalt rahul olla. «Valusaks erandiks on koolimuusika õppekava, mida tuleb vaadata ühiskonnas toimuva peegeldusena,» lausus ta.
Arvudest tähtsam on õppedirektori ütlemist mööda aga sisseastujate akadeemiline suutlikkus ja varasemad teadmised, ning selle poolest on tänavused tulijad varasematest natuke tugevamad. Samas ei väsinud ta kordamast, et õppuri tegelik väärtus avaldub alles pärast ülikooli lõpetamist.
«Demograafilisest situatsioonist tingitud gümnaasiumilõpetajate arvu järsk langus oli meil juba aastaid tagasi ette teada,» nentis Illak. Seepärast on kool pööranud aina rohkem tähelepanu elukestva õppe põhimõtete rakendamisele ning oluliseks sihtrühmaks hakkavad muutuma keskharidusega kutsehariduskoolides õppinud.
Illak tõdes siiski, et õppesuundades pole viimastel aegadel muudatusi tehtud, lähiminevikust võib esile tuua ainult magistriõppe tekkimise.
Tema sõnul on kool saavutanud optimaalse haldussuutlikkuse ning seega õppekavade ja üliõpilaste arvu niipea ei suurendata. Fookuses on jätkata akadeemia lõpetaja kutsekindluse tõstmist tööturul, soovunelmaks nimetas Illak aga seda, et enamik magistrante õpiks ühe semestri mõnes välisülikoolis.
Kultuuriakadeemia loodab tänavu leida raha, et Vilma maja täies mahus õppetööks vajalikule tasemele viia, sest ruumikitsikus on koolile juba pikka aega peavalu teinud.
Kultuuriakadeemias on võimalik õppida 20 õppekava, neist suurem hulk annab rakenduskõrghariduse, üks bakalaureuse- ning ülejäänud magistrikraadi. Tänavu võeti esimest korda tudengeid organisatsiooni infotöö magistriõppesse.
Illaku sõnul on kooli koolitusvõimsuseks 282 uut üliõpilast aastas, kuid sellele seab piiri raha- ja ruumipuudus.
Kõige raskem oli õppima pääseda kultuurikorraldusest huvitatutel, sest selle õppekava 10 kohale laekus 76 avaldust. Avatud ülikoolis oli suurim konkurents info- ja dokumendihalduses, kus 32 kohale püüdis pääseda 81 huvilist.
Päevaõppesse esitati 390 avaldust, riigieelarvelisi kohti oli pakkuda 109 õppurile. Illak rõhutas, et avalduste arv pole siiski määravaim indikaator õppetöö edukaks alustamiseks.
Tema jutu järgi oodatakse akadeemiasse humanitaarsete huvidega ettevõtlikke inimesi. Illak rõhutas, et tähtis pole õppuri vanus, vaid vaimuvärskus, soov ise areneda ja valitud valdkonda arendada.
Avatud ülikooli õppurid alustavad tööd 21. septembril.