Plaanitav seadusemuudatus kaotab Viljandimaa kaardilt kõik kaheksa alevikku. Need nimetatakse kas aleviks või külaks.
Iganenud aleviku teekond jõuab lõpule
22. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on sama, üle-eelmisel nädalal siin leheveergudel kajastatud seadusemuudatuse eelnõuga, mis ähvardab Mõisakülalt võtta linna staatuse, kui sealsed elanikud rohkem sünnitama ei hakka või mujalt rahvast juurde ei koli.
Siseministeerium on põhjendanud, et senistes seadustes ei ole kirjas, millised on asustusüksuste — linna, vallasisese linna, aleviku, alevi ja küla — tunnused. Hägused piirid saavad selgemaks ja selleks plaanib riik vastu võtta seadusetähe, mis kannab pealkirja «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus».
Nõukogude igand
Ainsana kaotab uus seadus alevikud, teised määrangud sõltuvad elanike arvust. Kooskõlastusringile saadetud eelnõus märgitakse, et alevikud on pärit Nõukogude Liidu ajast, mil need moodustati tööstusasulatena raudteejaama või vabriku ümber. Alevitel ja alevikel ei ole tunnusjooni, mis neid eristaks.
Kui praeguses alevikus on alla 300 inimhinge, saab sellest küla, 300 ja enam elanikku annab alevi staatuse. Praeguste alevite ja külade kohta kehtib sama kord, aga nende puhul vaatab regionaalminister iga «piiririkkumise» ükshaaval läbi ning langetab otsuse, olles kuulanud ära kohaliku võimu arvamuse. Linna alammäär on 1000 elanikku.
Regionaalminister tahab Eesti asustusüksuste liigituse korrastada 2018. aasta alguseks. Vallaks olemise vajalikku alam- või ülempiiri seadus ei sätesta.
Siseministeeriumi andmete järgi seni Viljandimaal ühtki alevit ei ole. Küll aga on kaheksa alevikku, kolm linna ja kolm vallasisest linna. Ülejäänud on külad — neid on 254.
Mida nad ise arvavad?
Maakonna rahvarikkaimas, Karksi külas elas juuni algul 488 inimest. Karksi külavanem Tarmo Simson pugistas naerda, kui kuulis, et tõenäoliselt saab Karksi külast alev.
«Uhke tunne ju. Minust saab siis alevivanem,» lausus ta. «Nimi nimeks, sisuliselt ma erinevust ei näe, kui just maksudega midagi ei muutu. Euroraha saab ilmselt endiselt taotleda.»
Viiratsi on elanike arvu poolest maakonna suurim alevik. Vallavanem Sulev Kannimäe tähendas, et alev kõlab ehk paremini kui nõukoguliku maiguga alevik. «Nimi aga meest ei riku,» lausus ta. «Vallakeskuse jaoks ei muutu mitte midagi.»
Kannimäe lisas, et küll ei sobi Viiratsi külaks — sellisele nimetusele hakkaks ta vastu.
Halliste vallavanema Andres Rõigase hinnangul on küsimus pigem tunnetuslik ega avalda mõju inimeste igapäevaelus. Samas viitas ta, et nime muutmine võib tähendada riikliku teehoiuraha vähenemist või suurenemist.
Maakonna kõige pisem alevik on Õisu Halliste vallas. Seal oli juuni algul hingekirjas üks inimene alla kahesaja. Rõigas märkis, et kui arvestada klassikalist küla, tundub Õisu oma kolmekorruseliste majadega pigem alev. Samas näiteks Halliste alevik, millele terendab alevi tulevik, näeb valdavalt ühepereelamutega välja pigem küla moodi.
Paistu vallavanem Ene Saar lausus, et Paistu küla kui tiheasustusega ala võib aleviks passida küll, ehkki olemuses vahet pole. Tema sõnul võib noortele meeldida, kui küla vahetub alevi vastu. Juunikuiste andmete põhjal on Paistu esimene küla, kes alevi staatuseks ette nähtud piiri ületab: seal on 309 elanikku.
Samas märkis Saar, et materiaalselt tasub aleviks olemine paremini ära kui külaelu. Ta lausus, et teeseaduse järgi on linnas, alevis ja alevikus tänavad, mille hooldamiseks annab riik teeraha rohkem kui maanteede puhul. Külas tänavaid ei ole — sealt lähevad teeseaduse mõistes läbi maanteed.
Kui riik aga sellise vahetegemise seadusemuudatuse jõustudes lõpetab, on alev ja küla Saare hinnangul ainult maitse küsimus.
Minister: pehme üleminek
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler märkis, et kõnealune seadusemuudatus on üles ehitatud väga pehmetele üleminekutele ja eelnõu järgi kulub seaduse jõustumiseni veel viis-kuus aastat, liiati on eelnõu alles kooskõlastuste ja ettepanekute ringil.
«Halduskorralduse selgus on oluline ja selle suunas me liigume,» nentis ta.
«Automaatselt ei toimu muidugi midagi. Iga juhtum vaadatakse eraldi üle, küsitakse omavalitsuse arvamust, analüüsitakse ajaloolist tausta ning siis otsustatakse.»
Paistu vallavanema muret, et kui praegune linn, alev või alevik külaks muudetakse, väheneb ka riigi teehoiuraha, nimetas minister ülemõtlemiseks.
«Tõsi, kehtiva seisukoha järgi on tänava eest toetuskoefitsient suurem kui tee eest ja tänav asub linnalises asustusüksuses,» selgitas ta. «Kuid millise mudeli järgi käib teehoiuraha jagamine 2018. aastal, ei oska praegu keegi öelda. Selle ennustamine oleks tänamatu töö.»
Küll lisas Kiisler, et kui asustusüksuste olemust täpsustav seadusemuudatus jõustub, hakatakse sättima ka rahastamismudeleid.
KAHEKSA
Viljandimaal on kaheksa alevikku. Nende elanike arv 1. juunil
• Viiratsi 1216
• Mustla 889
• Ramsi 621
• Olustvere 454
• Kolga-Jaani 415
• Kõpu 339
• Halliste 326
• Õisu 199
Allikas: siseministeerium