Mais tehtud Eurobaromeetri küsitlus näitas, et Eesti elanikest usaldab Euroopa Liitu 52 protsenti, samal ajal kui ühisraha euro toetus on 71 protsenti.
Eestlane seab euro liidust ettepoole
2. august 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ainult pisut rohkem kui pooled eestlased usuvad euroliitu, oleme selle 27 liikmesriigi seas üks liidumeelsemaid rahvaid.
Eesti kõrval usaldavad Euroopa Liitu enim Bulgaaria (55 protsenti), Taani, Belgia ja Slovakkia (49 protsenti) elanikud. Võrreldes mullu novembris sama meetodi järgi korraldatud Eurobaromeetri küsitlusega, on eestimaalaste usaldus Euroopa Liidu vastu isegi veidi suurenenud.
Nagu hindas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, on usaldus, mida eestlased ilmutavad Euroopa Liidu suhtes, seda üllatavam, et uuringu ajaks oli õiguskantsler vaidlustanud ESM-i lepingu põhiseadusele vastavuse.
Tema peab suure usalduse põhjuseks asjaolu, et hoolimata mitmendat aastat kestvast kriisist, tajuvad eestlased euroliitu usaldusväärse ja vajaliku partnerina, mis toetab Eesti majanduse arengut ning suurendab mitmes mõttes riigi turvalisust.
Keskmiselt usaldab riikides liitu 31 protsenti ning umbusaldab 60 protsenti vastanuid. Usaldus on väikseim majandusraskuste all kannatavates riikides, nagu Kreekas (19 protsenti), Hispaanias (21 protsenti), Itaalias (22 protsenti) ja tavapäraselt kõige euroskeptilisemas Suurbritannias (16 protsenti).
Eurobaromeetri uuringu järgi peab Euroopa Liidu ühisraha eurot ning majandus- ja rahaliitu õigeks 71 protsenti Eesti elanikke. Liidus keskmiselt on see protsent 52.
Oma riigi majanduse seisukorda hindas heaks ainult 39 protsenti eestlasi, mujal euroliidus jäi oma riigi majandusse uskumine 27 protsendile.
Tähtsaim riigi ees seisev probleem oli Eestis küsitletute arvates hinnatõus ehk inflatsioon, mida pidas suureks probleemiks 51 protsenti küsitletuid. Tööpuuduses nägi ohtu 47 protsenti ja majanduse olukorra arvas olevat raske 33 protsenti vastanuid.
Majanduskriisi mõju tööturule on saavutanud tipu ja edaspidi läheb olukord paremaks 50 protsendi Eesti elanike arvates. Hullem seisab veel ees 44 protsendi meelest. Peale Eesti uskus enamik küsitletuid olukorra paranemist veel ainult Bulgaarias ja Taanis.
Euroopa Liidus keskmiselt arvas olukorda halvenevat 60 protsenti ja paranemist uskus 30 protsenti vastanuid.
Majanduse olukorda puudutavale küsimusele vastates olid kõige optimistlikumad Rootsi elanikud, kellest 83 protsenti hindas riigi majanduse olukorda heaks. Järgnesid Luksemburg 82, Saksamaa 77, Soome 68 ja Austria 66 protsendiga.
Kõige pessimistlikumad olid Kreeka elanikud: kõik vastanud pidasid riigi majanduse olukorda halvaks, järgnesid Hispaania 99, Portugal 97, Iirimaa 96 ja Ungari 93 protsendiga.
VASTANUD
Eurobaromeetri uuring korraldati 12.—27. maini otseküsitlustena.
• Uuringufirma TNS Opinion and Analysis küsitles 27 liikmesriigis ja kandidaatriikides 32 728 inimest.
• Eestis viis küsitluse läbi TNS Emor, kes küsitles 1000 inimest.
Allikas: BNS