Eestlased ei ole kuigi head inimesed. Roose nad keset tänavat osta ei taha ja jumalasse ei usu.
Kuuma verd naine pistab lille pihku
30. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii sai kokku võtta kohalike olemuse eile Viljandi bussijaama juures end armeenlasena esitlenud roosimüüja jutu järgi.
Hansapäevade ajal, juuni teisel nädalavahetusel jõudis lehetoimetusse esimest korda kuuldus, et linnatänavatel jalutavad roosisülemitega naised, kes vastutulevatele inimestele lille ulatavad ja seejärel raha tahavad.
Eelmiselgi nädalal oli teema viljandlastel jutuks. Ühe inimese sõnul suruti talle lill pihku enne, kui ta midagi lausuda jõudis, ja küsiti raha. Selgituseks öeldi, et see läheb puuetega laste toetuseks. Münte ei soovitud, nõuti paberraha.
Kui inimene hakkas uurima, millise organisatsiooni tarbeks raha täpselt läheb, võttis lilleneiu roosi sõna lausumata tagasi ja jalutas edasi.
Vaene tüdruk peab töötama
Eile läks ajakirjanik lillemüüjaga spetsiaalselt trehvama. Kokku juhtuti bussijaama ees. Hetk varem oli neiu püüdnud roosi pakkuda ühele naisele, kes sellest ära ütles. Habetunud ajakirjanikust müüja välja ei teinud, kuigi too lonkis temast mitu korda mööda.
Hetk hiljem märkas neiu (pildil) fotograafi ja nii astus ka ajakirjanik ligi ning uuris otsesõnu, miks neiu möödujaile lilli pakub.
«Kas inglise keeles saaks?» küsis neiu inglise keeles vastu ja vastas siis ise küsimusega: «Mis on lillede müümises halba?»
Tüdruk, kes oma nime ei soovinud öelda, lausus, et ta on 16-aastane, pärit Armeeniast ning teenib lillemüügiga raha. Ta lausus, et roosid on samuti pärit Armeeniast ja maksavad 50 senti tükk.
Tüdruk pajatas, et kui oled vaene tüdruk, tuleb rahateenimiseks lilli müüa. «Inimestele meeldivad lilled,» poetas ta. Küsimusele, kas selline äri kodumaast kaugel ka ära tasub, vastas ta jaatavalt.
Neiuga oli kaasas naine (pildil), kes müüs roose pisut eemal. Tüdruk ütles, et kahekesi nad siin ongi. Ta väitis, et nad on Viljandis ainult kaks päeva, homme (täna — toimetus) sõidavad edasi Tallinna ning nende Eesti reisi pikkuseks jääb viis-kuus päeva.
Ta ei osanud kuidagi selgitada asjaolu, et viljandlased kohtasid nendesarnaseid võõramaised lillemüüjaid Viljandis juba eelmisel nädalal.
Kes tegi päikese?
Lilleneiu võttis jutujärje hoopiski enda kätte ja küsis, kas eestlased jumalat usuvad. Saades oodatud vastuse, et enamasti mitte, nimetas ta vuristades suure protsendi eestlastest, kes jumalat ei usu, ja lisas noomivalt, et jumalat peab uskuma.
«Kust on kõik pärit? Kes tegi lilled, tomatid, päikese?» nõudis ta. «See kõik on jumalast!»
Ateistist mühakas aga usu teemal vedu ei võtnud ja nii ei hakanud ka neiu pikemalt peale käima.
«Eestlased ei ole kuigi kenad,» lisas ta hoopis. Sellega näis ta silmas pidavat mitte kõigevägevama eitamist, vaid tuima suhtumist tema pakutavatesse roosidesse. «Ma olen nelja tunniga müünud vaid viisteist lille!»
Paarkümmend minutit hiljem olid lillemüüjad bussijaama juurest lahkunud ja kõndisid kesklinna poole. Väikese eksperimendina otsustas neile vastu kõndida «Sakala» suvereporterist tütarlaps, et näha, kas ja mida müüjad juhuslikule möödujale räägivad.
Tema sattus kohakuti vanema lillemüüjaga ja enne kui ta jõudis midagi öelda, oli talle lill pihku pistetud. Esmapilgul tundus, et tegu on kingitusega, aga siis ütles naine inglise keeles, et ta sooviks ikka raha ka saada.
Suvereporteri käest paberraha ei nõutud, räägiti müntidest — aga täpset summat müüja esialgu ei nimetanud.
Küsimusele, kelle heaks ta töötab, väitis müüja, et raha läheb Armeenia laste abistamiseks. Saades vastuseks, et raha anda pole, võttis müüja lille sõbralikult tagasi ja astus edasi.
Politsei selgitus
Politsei pressiesindaja Agu Lall ütles, et suurte roosisülemitega linnas ringi kõndivad neiud on ju ilus vaatepilt ja pole iseenesest süütegu.
«Kui nad pakutavate rooside eest viisakalt raha küsivad ja see kedagi häirib, võib sellest politseile teatada,» lausus ta. «Saadud info peale püüab politseipatrull roosimüüjad üles leida ja uurida, millega tegu. Kui neil luba pole, siis arvame, et esialgu piisab nendega vestlemisest ja selgitamisest, kuidas oleks õige käituda ja toimetada.»
Eile sai politsei pealetükkivatest lillemüüjatest esimese teate, aga kui korravalvurid neid kolme juhatatud kohta otsima sõitsid, olid müüjannad kadunud.
Viljandi linnasekretär Ene Pius sõnas, et kaubandustegevuse seaduse järgi võib avalikus kohas kaupa pakkuda juhul, kui linnavalitsus on selleks loa andnud.
«Viljandi linnas on see koht turg,» lisas ta. «Turul kauplemise korra kehtestab turu omanik.»