Kui oktoobris ennustas Eesti suurim pank Swedbank tänavuseks majanduskasvuks 3,2 protsenti, siis eile avaldatud prognoosi kohaselt on see 2,7 protsenti.
Eesti majanduse kosumine venib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Panga ökonomist Annika Paabut selgitas, et väiksema arvu taga on ekspordikasvu aeglustumine. See omakorda on tingitud nõudluse vähenemisest peamistel eksporditurgudel, ent ka möödunud aasta kõrgest võrdlusbaasist.
Ökonomisti ütlemist mööda ulatub meie eksport peaaegu saja protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk me viime välja sama palju kaupa, kui suudame sisemajanduslikult toota. «Sellist osa teistes riikides naljalt ei näe,» nentis Paabut.
Analüütik hoiatas, et kuna Saksamaa majandusel ei lähe väga hästi, mõjutab see omakorda Rootsi eksporti, millel on jällegi mõju Eestile, sest Põhjamaad on Eesti suurimad kaubanduspartnerid. Rootsi SKT kasvab sel aastal eeldatavasti 0,6 ja tuleval aastal 1,8 protsenti.
Tulevaks aastaks ennustab pank neljaprotsendilist kasvu. «Eesti ettevõtted on olnud edukad uusi turuosi võites. Konkurentsivõime on pigem kasvanud,» ütles Paabut.
Tema sõnul oleks kiirema majanduskasvu puhul olnud tasakaalustamatuste tekkimise oht, samuti nagu 2004. ja 2005. aastal kasvasid kiiresti kinnisvara hinnad ja ehitussektor, mis tõid hiljem kaasa suure kukkumise.
Paabuti jutu järgi jäi reaalpalga kasv Eestis möödunud aastal marginaalselt positiivseks. Tänavu peaks reaalpalk kerkima, sest inflatsioon aeglustub, selgitas analüütik.
Swedbanki prognoosi kohaselt aeglustub inflatsioon sel aastal 3,2 ning tuleval aastal 3 protsendini. Hindade kasvu mõjutab Paabuti sõnul eelkõige elektrienergia kallinemine.
Eesti töötuse määraks ootab pank tänavu 10,7 ja järgmisel aastal 8,6 protsenti. Möödunud aastal oli töötuse määr Swedbanki hinnangul keskmiselt 12,5 protsenti.