Kogu maailm on treeningplats

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Steven Peebu püüab parkuurides hakkama saada võimalikult väheste vigastustega. Ometi on ta murdnud pindluu ning ravib ka praegu kergemat sidemevigastust.
Steven Peebu püüab parkuurides hakkama saada võimalikult väheste vigastustega. Ometi on ta murdnud pindluu ning ravib ka praegu kergemat sidemevigastust. Foto: Erakogu

Steven Peebu on täiesti tavaline Viljandi poiss. Ta lõpetas paar aastat tagasi keskkooli ja on end hiljem pakikulleri ametit pidades elatanud. Kui aga tööpäev läbi saab ja Peebu perele teatab, et läheb oma hobiga tegelema, vangutavad vanemad nukralt pead ja lausuvad ohates: «No mis sa ometi lõhud ennast?»

Oma ihu ja hinge parkuurimisele andnud noormees on olnud põnnist peale läbi ja lõhki spordipoiss. Teda aga pole paelunud tiimisport, vaid individuaalsed ekstreemalad.

Kõigepealt tuli Peebu ellu trikiratas, siis trikitõukeratas. Rattaga ringi sahistamise kõrval hakkas ta kamraadidega saltosid tegema ning need suunasid adrenaliinisõltlasest spordihuvilise parkuuri ja freerunning’u juurde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles