Riigikogu riigireformi probleemkomisjon leidis, et maavalitsuste kaotamine 1. jaanuarist 2018 peab käima sujuvalt ning maavalitsuste ülesanded ülevõtvad asutused peavad selleks valmis olema.
Komisjon: maavalitsuste kaotamine ei tohi kaasa tuua segadusi
13. märts 2017, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selged ohud, et maavalitsuste kiire kaotamisega võivad tekkida korralduslikud probleemid. Ülesanded ülevõtvad organisatsioonid ei pruugi olla suutnud ennast täielikult formeerida ega olla valmis ülesandeid ladusalt üle võtma,» lausus riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud riigikogu probleemkomisjoni esimees Ivari Padar. «Valitsus peab endale neid ohte teadvustama ja vältima üleminekuga kaasneda võivaid segadusi.»
Padari sõnul on oluline, et võimalikult paljud maavalitsustes töötavad pädevad inimesed jääksid oma tööd edasi tegema, ning maavalitsuste kaotamine ei tohi endaga kaasa tuua suure hulga töökohtade viimist pealinna.
Samuti leidis komisjon, et maavalitsuste praegused hooned ei tohiks jääda 1. jaanuarist tühjaks, vaid ministeeriumid ja riigiasutused peaksid neisse paigutama oma kohalikud töötajad.
Valitsus plaanib maavalitsuste töö lõpetamist 1. jaanuarist ning nende ülesannete jagamist omavalitsuste, omavalitsusliitude, ministeeriumide ja riigiasutuste vahel. Maavalitsustes töötab praegu ligi 500 inimest.
Maavalitsuste tähtsamate ülesannete hulka kuuluvad ühistranspordi korraldamine, õppeasutuste järelevalve, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve, maareform ja maatoimingud, rahvastikutoimingud ning omavalitsuste haldusaktide järelevalve ja nõustamine.