Ugala black box sulges igaveseks uksed

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ugala black box kolmapäeval olnud viimase etenduse ajal koos publiku ja teatrirahvaga.
Ugala black box kolmapäeval olnud viimase etenduse ajal koos publiku ja teatrirahvaga. Foto: Heigo Teder/Ugala

Kolmapäeval oli linnaservas asuvas Ugala black boxis viimane etendus ning selle järel pani see teatrisaal oma uksed teatrirahva kinnitusel igaveseks lukku. Täna annab ehitaja teatrile üle remonditud hoone võtmed.

Viimase etendusena jõudis kolmapäeval publiku ette äsja esietendunud Liis Aedmaa autorilavastus „Emadepäev“. Ugala ajutises teatrisaalis oli 18 kuu jooksul üle 200 etenduse ja eriürituse, mida külastas üle 40 000 teatrisõbra.

Tänasel päeval käivad Ugala töötajad juba uues majas, kus neile tööpäeva jooksul üle uute kabinettide võtmed. Ehitaja pole siiski oma tööd lõpetanud ning töö tellija ehk Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi esindaja Priit Hõbejärve sõnul lahkvad viimased ehitajad ja koristajad märtsis.

Ugala teater tegutses ja andis etendusi Viljandi äärelinnas vana tehase ruumides alates üle-eelmise aasta 19. septembrist. Tehase ruumid ehitati 2015. aasta suvel ümber moodsaks ja hubaseks 250kohaliseks teatrisaaliks. Ugala teatritöötajate ja sponsorite toel ehitatud black box tüüpi saal kujunes Eesti teatrimaastikul niivõrd erakordseks saavutuseks, et Eesti Kultuurkapital pidas seda aastapreemia vääriliseks.

Teatrijuht Kristiina Alliksaar leidis, et nüüd tagasi vaadates on selge, et UBB oli Ugala teatrile ajutiseks lahenduseks parim valik. „Ühest küljest raputas see meid mugavustsoonist välja ja õpetas senisest enam hindama seda, millised tingimused on vaja luua ühe teatrilavastuse välja toomiseks ja etendamiseks. Teisalt kindlasti inspireeris uus teatrisaal ka loominguliselt,” leidis Alliksaar. „Ja kolmandaks – pead-jalad koos töötamine andis võimaluse paremini aru saada, millised on ühe või teise ametikoha kohustused, rõõmud ja mured. Seda teades on koostöö sujuvam ja tulemus kindlasti parem. Püüame nii majasisest kui publikule loodud avatust endaga ka Vaksali tänavale rohkem kaasa võtta,“ ütles ta.

Ugala ei piirdunud uues teatrikompleksis vaid etendustegevusega. Ohtrat publikumenu pälvisid ka erinevad lisategevused: teatrikino programm ning kohtumised filmitegijatega, näitused, raamatuesitlused, konverentsid ja enam kui tuhandepealise publiku osavõtul toimunud kogukondlikud peod.

Teatrisaal rajati pea täies mahus Ugala teatritöötajate enda kätega ja võimalikult palju rakendati ka taaskasutusmeetodit, mille raames vanad dekoratsioonid ja mööbel uuele elule äratati. Teatrisaali ehitusele kulus 240 liitrit musta värvi, 3000 m kaablit ja 6000 jm puitu. Saali seinu kattis sisekujunduse elemendina 13 000 liistu. Suure panuse UBB valmimisse andsid mitmed ettevõtted. Saali idee autor ja projektijuht oli Kristjan Suits.

22. veebruari „Emadepäeva“ etendusele järgneb Ugala etendustegevuses kolmenädalane paus, mille jooksul kolib teater tagasi Vaksali tänavale ja seab end seal sisse. Renoveeritud teatrimaja avatakse publikule 18. märtsil. Avalavastuse „Nähtamatu daam“ seab lavale Lembit Peterson, kelle viimasest lavastusest Ugala teatris möödub 35 aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles