Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Entusiastlik arhitekt kutsub Viljandi järve äärde mäesuusakeskust rajama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Suusaentusiastist arhitekt Raivo Mändmaa kutsub Viljandi linna- ja vallavõime taastama Närska mäe kuulsust mäesuusakeskusena. Et asi huvitavam oleks, paneb ta ette see kümmekonna meetri võrra kõrgemaks ehitada. | FOTO: Marko Saarm

Viljandlane Raivo Mändmaa saatis sel nädalal Viljandi linna- ja vallavalitsusele kirja, milles kutsub neid üles Viljandi järve kaldal kõrguvat Närska mäge kõrgemaks ehitama, et rajada sinna mäesuusanõlvad.

«Teen ettepaneku kasutada ehitustegevuse käigus vabanenud pinnase ja inertsete ehitusjäätmete ladestamiseks Viljandi järve ürgoru kagunõlval, Viljandi linna ja valla piiril asuvat Närska mäge,» seisab Mändmaa pöördumises. Tunnustatud arhitekti idee on üldjoontes lihtne: Närska mäge tuleks tehislikult kergitada, et selle nõlval saaks linlased ja külalised taas suusarõõme nautida.

Eeskujuks toob ta samasuguse eduka projekti Lätist ja Rae valla plaani ehitada suusamägi hoopis nullist.

Slaalomivõistlus juba vabariigi ajal

Mõte ei ole uus ja mäesuusatamist on Närska mäel harrastatud varemgi. Just Raivo Mändmaa ja Raivo Reinok olid need, kes seitsmekümnendatel nõlva arendamise käsile võtsid. Metsa rajati laskumiseks uus siht, paigaldati valgustus ja suusatõstuk. Reinoki eestvõttel töötas mäel mõnda aega isegi fotosilmaga ajavõtusüsteem. Ajaloos veelgi kaugemale vaadates selgub, et Eesti esimesed slaalomivõistlused korraldati 1936. aastal just Närska nõlval.

Slaalomisõitudele tõid lõpu 1990. aastate alguse pehmed talved, mil varasem lumerohkus asendus sagedase sooja ja vihmaga. Viimati rõõmustasid Närska nõlvad suusasõpru 2006. aastal, seda siiski vaid paariks päevaks, kuni vihmasajud lume viisid.

Abiks ehitusjäätmed ja kunstlumi

«Eks see ikka eestlaslik kadedus oli, mis muud,» vastas Raivo Mändmaa eile naerdes küsimusele, kust säärane idee pärineb. «Vaatan, mis on tehtud Ventspilsis, ja kuulen, et Eestis Rae vallas plaanitakse 50-meetrine mäesuusanõlv nullist üles ehitada. Siis mõtlen, et mujal alustatakse nullist, aga meil on Närska mäe näol 40 meetrit edumaad, vaid kümmekond meetrit tuleks otsa ehitada.»

Lätlased on Mändmaa kinnitusel Ventspilsis edukalt kasutatavat suusamäge säärasel moel kergitanud juba aastaid. Sealne keskus on käigus aasta läbi, suvel pakub seal tegevust seikluspark.

Mäe 50-meetriseks kergitamiseks soovitab Raivo Mändmaa kasutada linna ehitustöödel väljakaevatud pinnast ja reostusohuta ehitusjäätmeid.

Et lumevaesed talved on muutunud pigem reegliks, tuleb ettepaneku autori sõnul kindlasti arvesse võtta, et mäge saab käigus hoida vaid kunstlume abil. Läbimõeldud tegevusplaani korral ei ole seda tema hinnangul raske saavutada. «Ja miks ei võiks meilgi Viljandi järve ääres olla suvel kasutust leidvad seikluspargid nagu Lätis,» lisas arhitekt.

Praegused jäätmed ootavad läbimurret

Viljandi majandusameti juhataja Toivo Lõhmuse ütlemist mööda kogutakse linnas üle jääv pinnas ja ohutud ehitusjäätmed praegu Leola tänava lõpus asuvale, Linnahoolduse hallatavale kinnisele territooriumile, et neid sobival hetkel kasutada Paalalinna poole kavandatava läbimurde ehitusel.

«Mäe mõte tundub esmapilgul asjalik,» tunnistas Lõhmus, kes ei olnud eile lõuna paiku veel Mändmaa kirjaga tutvuda jõudnud. «Aga seal tuleb ilmselt rääkida juba hoopis suurematest kogustest ja kindlasti nõuab mäele ladestatud materjal tähelepanelikumat sorteerimist.»

Tagasi üles