Riigikogu valimistel meie maakonnas Keskerakonna esinumbrina üles astuv Enn Eesmaa ei pea ennast tüüpiliseks karjääripoliitikuks ja keskerakondlaseks.
Enn Eesmaa: mõtlema peab suurelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Eesmaa, kus te olete varem riigikogusse kandideerinud?
Olen riigikogu valimistel kandideerinud Nõmmel ja Mustamäel, mis on üks ringkond, ja kohalikel valimistel Mustamäel. Kui ma poliitikasse tulin, küsis Edgar Savisaar minu käest, kas mul on ka mingeid eelistusi. Vastasin: ära sea mind üles kõige raskemas ringkonnas, aga ka mitte kõige lihtsamas. Ma arvan, et eelmainitud ringkonnad on sellele väga hästi vastanud.
Kas valijad võtavad teid kohtumistel pigem riigikogu liikme või teleekraanilt tuttava inimesena?
Raske öelda. See sõltub eelkõige inimese vanusest. Ma olen ikkagi juba seitse ja pool aastat eetrist ära olnud. Vanemad inimesed seostavad mind tõenäoliselt veel kaua aega televisioonitööga, nooremad seevastu poliitikaga.
Viimati nimetatut ei pea ma siiski väga oluliseks, sest ma pole tüüpiline keskerakondlane ja näide tuntud inimesest, kes tuleb küll kiiresti ja kõmuga poliitikasse, ent peagi pöördub tagasi oma liistude juurde. Mulle on televisiooni etapp läbi ja ma ei kasuta võimalust meelelahutussaadetes kaasa teha.
Sotside esinumber Sven Mikser tõi «Sakalale» intervjuud andes esile mõtte, et saadikul oleks ausam lasta oma nelja aasta tööd hinnata neil, kes talle hääle andsid, astudes üles samas ringkonnas.
See on vaieldav seisukoht. Erakonna liidrina oleks Sven Mikseril kindlasti mõttekas olla selles ringkonnas, kust on võimalik saada rohkem hääli, ent tema Järva- ja Viljandimaal kandideerimine on samuti mõistetav: ta on ju Paide poiss ning oma lapse- ja noorpõlve kodukohas tuleb mängu emotsionaalne toetus.
Kui aga vaadata teisigi esinumbreid, näiteks Jürgen Ligi, siis on selge, et neid inimesi peaks teadma igaüks Eestimaal. Selles kontekstis ei ole seotus paigaga nii tähtis kui kohalikel valimistel.
Kui avameelitseda, siis viimati mainitud juhul ma siin üldse ei kandideeriks, sest ma poleks ju tõsiselt võetav pretendent Türi või Paide linnapeaks. Sellise ülesande täitmiseks peaks olema paigaga väga seotud. Minu side Viljandimaaga sai alguse lapsepõlvest: mu vanaema elas aastakümneid Kõo vallas.
Kui seotus valimisringkonnaga sootuks kõrvaline oleks, võiks ju olla üleriigilised nimekirjad.
Tõde on kuskil vahepeal. Et olen ligi kaheksa aastat olnud riigikogu väliskomisjonis ja Euroopa Liidu asjade komisjonis, on mul olnud suhteliselt vähe tegemist mind volitanud inimeste otseste argimuredega.
Küll aga saan ma muuta profiili erakonna aseesimehena. Valimisedu korral võib minust saada Järva- ja Viljandimaa kuraator. Samuti pole veel teada, millises komisjonis ma riigikokku pääsedes tööle hakkan. Ka sealt kaudu saab regionaalpoliitikaga senisest rohkem tegelda.
Ma saan ennast siinsete probleemidega kurssi viia. Olen sellega juba algust teinud: ma pole elus lugenud nii palju «Sakalat» ja «Järvamaa Teatajat» kui nüüd. Samuti olen praeguse kampaania käigus saanud väga palju uusi kontakte.
Seni on meie erakonna Viljandimaa esindaja olnud Jaak Aab ja seda maakonda puudutavates küsimustes oleme harjunud tema otsa vaatama.
Jaak Aab oli neli aastat tagasi teie erakonna esinumber Viljandimaal. Tema tänavune koht nimekirja lõpus tekitab spekulatsioone.
Seda on raske kommenteerida, sest ma ei tea kõiki detaile. Eks minagi olnud üsna kindel, et Jaak Aab on tänavu siin ringkonnas esinumber. Kui mulle tehti ettepanek siin kandideerida, tekitas see esialgu väikse üllatuse. Mõistsin siiski üpris kohe, et kaua aega pildil olnud poliitiku ja riigikogu liikmena saan ma valijatelt hinnangu sellele, mis on tehtud, ja ka sellele, mida lubatakse, ükskõik kus Eestis.
Tulles nimekirja koostamise juurde, siis selle lõplik kokku seadmine polnud minu pädevuses. Mängides lahtiste kaartitega: kui esinumber on kuskil täiesti kindel, siis muudatused arutusele ei tule. Kogemused näitavad, et parteide nimekirjades võib vahetuse põhjuseks olla arvamus, et senine konstellatsioon pole olnud kõige õnnestunum, või paigutatakse uude kohta inimene, kes eelmises paigas on ennast ammendanud. Variante on väga palju ja põhjused võivad seguneda.
Jaak Aabiga meil kohtade jaotamise pärast küll pingeid ei ole, kummatigi on tugevad tegijad sageli nimekirja lõpus.
Kui Keskerakond peaks moodustama valitsuse, kas on mõeldav teie minek ministriks?
Teoreetiliselt kahtlemata. Mul on olnud selline võimalus kaks korda. Kui me läksime Reformierakonnaga koalitsiooni, tegi Edgar Savisaar ettepaneku, et ma asuks välisministriks, sest ma olin tolleks ajaks olnud juba mitu aastat riigikogu väliskomisjoni aseesimees.
Peaminister Andrus Ansip, nii palju kui mina tean, ütles, et tal pole küll midagi minu vastu, kuid ta eelistab, et see portfell oleks tema erakonna käes. Pean tunnistama, et tema olukorras mõelnuks ma samamoodi, sest ametikohustused nõuavad neilt kahelt ministrilt tihedat koostööd, ka ühiseid välislähetusi.
Teine kord oli siis, kui kultuuriministriks sai Raivo Palmaru. Erakonna esialgne kandidaat olin mina, kuid ma loobusin, eelistades jääda riigikokku. Põhjus oli see, et meil oli väliskomisjonis päris hea positsioon ja kuna koalitsioon muutus, sain ma üsna kiiresti ka väliskomisjoni esimeheks.
Tõenäoliselt on mainitud võimalused päevakorral ka nüüd, kui Keskerakond peaks valitsuses osalema.
Kui tõenäoline on, et teie erakonna esimees vahetub pärast valimisi, kui selgub, et partnerid seavad selle võimuliidu moodustamise tingimuseks, või kui teie valimistulemus on ülekaalukalt hea, ent president ei kinnita peaministriks Edgar Savisaart?
Alustaksin sellest, et oleme presidenti mainitud väljaütlemise pärast kritiseerinud. Ka mina arvan, et riigipea peab ennekõike olema tasakaalustaja. Kaks kuud enne valimisi sellise seisukohaga välja tulla on riigipea puhul suhteliselt tavatu.
Kuulusin tõekomisjoni, millelt avalikkus ootas saalomonlikke otsuseid. Toonitan, et tegemist oli ühe erakonna komisjoniga. Pidime vastama eelkõige enda inimeste küsimustele, mis kerkisid seetõttu, et ühiskond ja meedia olid liiga varmad süüdistama Edgar Savisaart ilma asjaolusid teadmata.
Meil ei olnud süüdistuste paikapidamise kohta tõendeid ning tuleb nentida, et komisjoni töö lõpuks me neid ei saanudki. Soovitasime Edgar Savisaarel kahtlusest vabanemiseks kohtusse minna.
Soovitust lisamata oleks mul olnud raske komisjoni otsusele alla kirjutada, sest üksnes nii saaks asi selgelt ja üheselt lahendatud.
Kas Edgar Savisaar kuulab teie soovitust? Kui selgust ei saa, kas siis võib erakond lõhki minna?
Seda, kas ta kohtusse läheb, ei saa ma Edgar Savisaare eest öelda. Kui valimistulemus on oodatust nigelam, siis kahevahelolek erakonnas kindlasti süveneb.
Räägime põgusalt programmist. Lubate riigi poolt sotsiaalsete töökohtade loomist. See teema on palju kriitikat saanud.
Kui rootslane või soomlane kaotab töö, on ta enamasti suutnud pisut kõrvale panna, et ära elada. Meie inimesed elavad valdavalt peost suhu. Võiks ju anda töö kaotanutele lihtsalt toimetulekuraha, kuid see ei oleks nõnda tõhus. Oluline on säilitada tööharjumus ja sotsiaalsus.
Kõnealused kohad pole probleemi lõplik lahendus, vaid üks katse olukorda leevendada.
Kas riik paneks selle ülesanne omavalitsustele või ametkondadele?
Mõlemad variandid on võimalikud. Tahan lisada, et programmi lubaduste teostumine, kas või astmeline tulumaks, sõltub valimistulemustest ja koalitsiooni mineku korral lepingust teiste erakondadega. Nullilähedaste ettepanekutega valitsusläbirääkimistele minna on mõttetu. Eesmärgid tuleb seada suurelt. Mina pole kunagi kritiseerinud Andrus Ansipit lubaduse eest jõuda viie rikkama riigi hulka. Küsimus on ajas.
Keskerakond lubab välja töötada seaduse sundüürnikele moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks. Kas ei või juhtuda, et see kujuneb meile väga kulukaks ja toob kaasa ettearvamatuid protsesse?
Meie erakonnas on selle teema asjatundja Helle Kalda ja temalt teame, et sundüürnike probleem pole Eestis kaugeltki lahenenud. Sealt ka see mõte.
Mis puutub kahju hüvitamisse, siis oleme silmas pidanud ikkagi midagi muud kui seda, et keegi ainult vabandab. See peaks olema midagi paremini mõõdetavat.
Ehkki juba Tammsaare kirjutas «Tões ja õiguses», kuidas iga asja pärast mindi kohtukulli ette, usun ma eestlaste mõistlikkusse. Meie ühiskond on üsna kaugel USA kohtupraktikast, kus hagisid esitatakse uskumatutel põhjustel. Samuti on meie inimeste võimalused kulukat kohtuteed ette võtta märksa piiratumad kui ameeriklastel.Nii et ma ei näe praegu ette, et meie ühiskonnas hakataks ülemäära või õigustamatult kohtu kaudu hüvitisi nõudma.
PROGRAMM
Keskerakonna valimislubaduste hulgas on
• astmeline tulumaks
• sotsiaalsete töökohtade loomine
• idaturule suunatud ettevõtete ekspordi toetamine
• töötuskindlustushüvitise suurendamine
• kodumaale pöördunuile kodulaenu intressi hüvitamine aasta jooksul
• tuumaelektrijaama rajamise toetamine
• riigifirmade erastamise peatamine
• erakorraline pensionitõus 35 eurot kuus.
Allikad: Keskerakond, «Sakala»