Eesti häirekeskus võttis kasutusele nutitelefoniga hädaabinumbrile 112 helistajate täpsema positsioneerimise lahenduse, mis võimaldab päästekorraldajal abivajaja asukohta määrata senisest paremini ja kiiremini ning kiirabi, päästjad ja politsei jõuavad kohale kiiremini.
Nüüd saab häirekeskus androidtelefonilt helistaja asukoha kindlaks teha enamikul juhtudel kuni 50-meetrise raadiusega alal. Uus lahendus kasutab tehnoloogiaettevõtte Google ja telefonitootja Sony pakutavaid positsioneerimislahendusi. Eestis võeti uus täpsem positsioneerimine esimesena maailmas kasutusele täies mahus, see on Eesti elanikele kättesaadav peaaegu kõigis Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonides.
Uus täpsema positsioneerimise meetod kasutab nutitelefoni GPS-i, wifi või mobiilsidemasti asukohaandmeid ning tekstisõnumiga saadetavat infot. Kui inimene helistab hädaabinumbrile 112 Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonilt, käivitab nutitelefon automaatselt asukohateenused ja edastab helistaja asukohaandmed tekstisõnumiga häirekeskusele, mis kuvatakse samal ajal hädaabikõnega päästekorraldaja arvutis digikaardil. Helistaja asukoht tuvastatakse vaid siis, kui inimene helistab hädaabinumbrile 112.
Lahendus on loodud sihipäraselt hädaabiteenistustele ning mingiks muuks otstarbeks inimese asukohta jälgida ei ole võimalik. Eesti elanikele on täpsem positsioneerimine kättesaadav ja aktiveeritud kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides, mis on toodetud alates 2011. aasta algusest. Sideettevõtjate andmete kohaselt on neid praegu umbes 40 protsenti kõigist mobiiltelefonidest.
Häirekeskuse esmastel andmetel annab uus positsioneerimise lahendus enamikul juhtudel helistaja asukohaks kuni 50 meetrise raadiusega ala. Mõnel juhul on asukoha raadius olnud ka kolm meetrit. Kuigi päästekorraldaja peab ka väiksema asukoharaadiuse puhul helistajaga asukoha üle täpsustama, võib täpsem positsioneerimisala tunduvalt vähendada hädaabikõnes asukoha selgitamiseks kuluvat aega ning hoida kokku elutähtsaid sekundeid abi saamisel.
«Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on oluline areng hädaabiteenuses nii Eestis kui ka Euroopas ning selle abil leiab abivajaja kiiremini,» kõneles häirekeskuse peadirektor Janek Laev. «Kriisiolukorras hädaabinumbrile helistaja küsitlemine tema asukoha selgitamiseks ei tohi võtta liigselt aega ega tekitada lisapingeid. Häirekeskuse soov ja inimeste põhjendatud ootus on olnud, et positsioneerimine muutuks täpsemaks, seepärast asusime häirekeskuse eestvõttel otsima uut lahendust helistaja asukoha tuvastamiseks,» ütles Laev.
Senine häirekeskuses ja pea kogu Euroopas kasutusel olev mobiilimastide põhine positsioneerimine annab helistaja positsioneerimise täpsuse sõltuvalt mastide tihedusest ning hajaasustuses võib positsioneerimisala raadius ulatuda kilomeetriteni. 112-le helistaja positsioneerimise ebapiisav täpsus ei vasta ühiskonna ootustele ning hädaabikõnes kaotatakse asukoha selgitamisele väärtuslikku aega.
Häirekeskuses jääb kasutusse ka senine mastipõhine helistaja positsioneerimine. See tähendab, et kõikidelt telefonidelt 112-le helistajad positsioneeritakse, vahe on selle täpsuses ja asukoha täpsustamiseks vajaminevate lisaküsimuste hulgas. Kui helistajal on Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefon, milles on täpsema positsioneerimise lahendus, läheb asukoha selgitamiseks suure tõenäosusega vähem aega. See on oluline eeldus kiiremaks abi saamiseks.
Eestis on alates 2015. aasta veebruarist kasutusel üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. Inimeste teadlikkus ühest hädaabinumbrist 112 on kõrge ning 90 protsenti häirekeskusesse helistajatest valib politsei kutsumiseks numbri 112.