Sadulsepa erialale tungib järjest suurem naistevägi

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma maja ehitamine innustas Margit Laost mitmesuguste töödega kätt proovima. Nii astus ta Viljandi kutseõppekeskusesse, et õppida ka pehme mööbli restaureerimist.
Oma maja ehitamine innustas Margit Laost mitmesuguste töödega kätt proovima. Nii astus ta Viljandi kutseõppekeskusesse, et õppida ka pehme mööbli restaureerimist. Foto: Elmo Riig

«See on ikka käeliselt raske. Sõrmede otsa on paksendid tekkinud nööride sidumisest – kõik käib ju käsitsi,» tähendas heledapäine naine, kes oli Viljandi kutseõppekeskuse saepurulõhnalises puutöökojas endale ülle tõmmanud tumesinised tunked. 

See oli Margit Laos – hambaarsti assistent, kes otsustas mullu hakata õppima pehme mööbli restaureerimist.

Mõeldud, tehtud. Nii Olustveres kui Vana-Võidus maad uurinud, asuski ta Viljandi kutseõppekeskuse aasta aega kestvasse pehme mööbli restauraatori ja sadulsepa õppesse. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles