Ühel 1947. aasta sügishommikul, kui käisin kõrvalmaja laudas meie kanu söötmas, märkasin raamatukogu puukuuri põrandal umbes poolteise meetri kõrgust raamatukaante virna.
Tellijale
Kuidas raamatukogusid tulega puhastati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähemal silmitsemisel sain aru, et kaaned olid rebitud sõjaeelsetel aastatel trükitud raamatutelt; osa kaasi oli võrdlemisi kulunud. Kaante siseküljel oli säilinud kleebis «Raamatu palve lugejale», mis kõlas «Ära mind määri ega lõhu, ära murra lehtede nurki kahekorra, ära pane järjehoidjaks nuga ega kahvlit» või midagi taolist. Oletasin, et raamatud köidetakse ehk ümber.