Veevärgi juht: meid duši all pissimine ei häiri

Marko Suurmägi
Marko Suurmägi, peatoimetaja asetäitja
:

Viljandi Veevärgi juhi sõnul ei häiri veefirmat see, mida inimesed kodus duši all teevad, ning see, kas piss jõuab kanalisatsiooni duši alt või WC-potist, pole üldse tähtis. Rahalist kokkuhoidu või looduse säästmist ta duši all urineerimises ei näe.

Kogu Eestis on linnatänavate äärde jõudnud plakatid, millega üks reklaamifirma on asunud duši all pissimist propageerima. Ükski vee-ettevõte pole end selle kampaaniaga sidunud ning reklaamifirma pole ka selgitanud, miks ta selliste reklaamidega on välja tulnud.

Viljandi Veevärgi juht Toomas Porro, kas teie ettevõte on selle reklaamikampaania suhtes mingi seisukoha kujundanud? Kas toetate seda ideed või mitte?

Ei, meie ei kujunda sellistes asjades seisukohta. Meid see ei sega ja pole meie asi, mida inimesed oma kodus teevad. Meie reoveepuhastisse jõuavad dušivesi ja WC reovesi ühte toru mööda ja meid ei huvita, kust see torusse jõudis.

Kas Viljandis on põhjust vee kokkuhoiu vajadusest rääkida? Kas me kulutame ehk liiga palju vett?

Meie põhjaveevaru on 7000 kuupmeetrit ööpäevas, tegelikult kasutame 2000 või alla selle. Ressursi kokkuhoiu mõttes pole seega säästmine vajalik. Mingi liitri ehk sellise tegevusega kokku hoiab. Vee kuupmeetri hind on 90 senti (koos reovee ärajuhtimisega 2,22 – toimetus). Eks igaüks või ise arvutada, kui palju ta liitri pealt kokku hoiab.

Viljandi Veevärk on aastaid tagasi rääkinud praegusele reklaamikampaaniale vastupidist juttu ehk ärgitanud inimesi rohkem tarbima, eelistama kraanivett pudeliveele ning rääkinud ka sellest, et liigne kokkuhoid võib hinda kergitada.

Iga ettevõte üritab ju rohkem müüa. Ka meie näeksime hea meelega suuremat tarbimist, aga muidugi mõistlikkuse piirides. Vee hinna ja tarbimise suuruse kõige suuremad mõjutajad on tööstused ehk suurtarbijad. 

Piimatööstusega Tere on seotud mitu meie muret. Selle kadumine avaldaks tuntavat mõju meie käibele ja vee hinnale. Töötame ka selle nimel, et haigla meie kliendiks hakkaks ja oma praegused puurkaevud endale reservi jätaks.

Enne praegust pissimiskampaaniat on veefirmadega seoses tehtud kummalisi reklaamikampaaniaid varemgi. Mõni aasta tagasi näidati teles klippi, millega püüti selgeks teha, et ülejäänud supi WC-potti valamine on lubamatu tegevus. Millist teavituskampaaniat teie hinnangul oleks vaja rahvale teha?

Supijäägiga saame kindlasti hakkama. Meie suurim mure on teatud keemiliste ühendite sattumine reoveepuhastisse. Näiteks tsink, mida me ei saa välja võtta, aga mille loodusesse mineku eest tuleb maksta saastetrahvi. Vaja olekski inimestele selgeks teha, et remondist ülejäänud värve või kemikaale ei valataks kanalisatsiooni.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadpissireklaam
Samal teemal
vaba aeg
arvamus
60 pluss
Olustvere hoidistemess
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
PERSOON
VAATLUS
TERVIS
VIDEO
RÄNNAK
TARBIJA
TASUTA KLEEBIS
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE