Üheksa aasta eest juunioride seas Eesti kulturismi meistriks pärjatud Janar Gröön astus sõprade õhutusel möödunud laupäeval uuesti lavale ja tegi seda edukalt: viljandlase naasmine päädis Eesti meistrivõistluste kullaga.
Keha, mis timmiti meistriks
23. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
16. oktoobril Tallinnas peetud Eesti kulturismi ja fitnessi meistrivõistlustel üle 90 kilo kaaluvate meeste kategoorias võitjaks pärjatud 29-aastane Janar Gröön usub, et naaseb pärast eksirännakuid ja eripalgeliste spordialade harrastamist oma ammuse lemmiku, kulturismi juurde.
«Meistrivõistlused andsid innustust ning võtan keha vormimise uuesti käsile,» lubas mees nädal pärast meistriks tulemist.
Atleetliku kehaga Gröön ei salga, et tiitel tuli konkurentsitu ülekaaluga: ta oli oma kehakaalus ainus. «Mind konkurentide puudumises süüdistada ei saa, aga ikkagi on kahju, et selline seis võidu väärtust kahandab.»
Aega jäi napiks
Ainus Janar Gröönile konkurentsi pakkuda soovinud mees keeldus dopingukontrollist ega pääsenud seetõttu lavale. Viljandlasele tuli osalejate vähesus üllatusena. Tema teada pole selles kehakaalus tegijatest puudu ning ta ei osanud arvata, miks nad meistrivõistlustele ei tulnud.
Janar Gröön meenutas, et valmistus tiitlivõistlusteks täie tõsidusega, ehkki aega jäi napiks. «Mõte osaleda tuli hilja, seitse nädalat enne võistlust. Selle ajaga pole võimalik end heasse vormi ajada,» arutles ta. «Tegin enne lavaleminekut siiski kõik enesest sõltuva.»
Seitse nädalat kangisaalis rassimist, lõputud saunatamised ning kulturistile sobiv dieet tagasid talle kullaga pärjatud keha. «Nii kuiva lihasega pole ma varem võistlustel käinud,» lausus Janar Gröön. Nõrgimaks lüliks peab ta praegu jalgu.
Mõtte panna end proovile kulturismi meistrivõistlustel süstisid Gröönisse sõbrad. «Lõplik otsus tuli päev enne Tartu rattamaratoni ehk seitse nädalat enne tiitlivõistlusi,» meenutas ta. «Saatsin sõbraga rattamaratoni ajavõtukiibi tagasi ja läksin kangisaali.»
Janar Grööni võib tituleerida omamoodi Nipernaadiks: ta on spordikirge rahuldanud jõutõstmises, autospordis ning jooksu- ja rattamaratonidel. Kümmekond aastat tagasi Eestis ja kaugemalgi jõutõstmises ja kulturismis märkimisväärseid tulemusi saanud noormees oli toona sage osaleja ka Eesti rammumeeste jõuproovidel.
Pidevatele kangisaalitreeningutele järgnes paar aastat vaikust. Seejärel võis noort viljandlast mõnda aega näha osalemas autospordivõistlustel. Uued on jooksu-, suusatamis- ja jalgrattaspordiarmastus.
«Kulturism ja aeroobsed alad kokku ei sobi,» tõdes Gröön. «Vastupidavusalad vähendavad lihasmassi.»
Maratonide ja jooksuvõistluste möll
Pärast meistrivõistlusi on mees otsustanud, et sellist maratonide ja jooksuvõistluste möllu, nagu tema spordikalendris tänavu oli, lähiaastatel enam ei tule. Edaspidi võib teda kohata senisest veelgi sagedamini kangisaalis.
Sel aastal tegi mees kaasa kuuel Eesti jalgrattamaratonil, läbis kõik järvejooksude nelikürituse etapid ning osales talvel Tartu ja Haanja suusamaratonil.
Karmiks, kuid meeldivaks nimetas Janar Gröön oma avastusi suusarajal. Nagu paljudele eakaaslastele, muudeti temalegi kooliajal lumel nühkimine vastumeelseks. Seda suurem oli kümmekond aastat hiljem avastamisrõõm.
«Soetasin varustuse, õppisin sõprade abiga suusatama ja eelarvamused kadusid — hakkas meeldima,» kõneles ta. Edaspidi senisest enam kulturismile pühenduda sooviv Gröön tunnistas, et olgu jooksu ja rattasõiduga kuidas on, kaks suusamaratoni on tal eeloleval talvel kavas läbi teha. «Osavõturaha on makstud,» põhjendas ta.
Oma sportliku tuleviku seob Janar Gröön eelkõige kulturismiga. Seda, et tuleval aastal õnnestuks tiitlit konkurentsivabas õhustikus kaitsta, ta ei usu. «Kulturistid on edev rahvas,» lausus Gröön ning jäi mõninga pinnimise peale nõusse, et edevuse puudumises pole põhjust tedagi süüdistada.